07.11.2025
Rongisõidud üle Euroopa võivad lähiaastatel muutuda poole lühemaks kui praegu. Brüsselis anti sel nädalal stardipauk plaanile, mis seab eesmärgiks teha rongiga liikumisest Euroopas sama kiire ja mugav valik kui lendamisest – ning see puudutab otseselt ka Eestit.
Euroopa Liit plaanib järgmiste aastakümnete suurimaid investeeringuid raudteesse ning suunab ühenduste arendamisse hinnanguliselt 550 miljardit eurot. Eesmärk on ühendada Euroopa suurlinnad tänasest oluliselt kiiremate rongiliinidega ning muuta mandririikide vahel liikumine ladusamaks kui kunagi varem.
Selle suure uuenduslaine sees on olulisel kohal ka Rail Baltica, mis ühendab Eesti, Läti ja Leedu lõpuks kiirraudteega ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga. Uued ühendused ei tähenda ainult mugavamat reisimist – need loovad ka eeldused uute töökohtade, elupiirkondade ja ettevõtluse kasvuks raudteeäärsetes linnades ja valdades.
Kiirem raudtee aitab saavutada ka Euroopa eesmärki vähendada maantee- ja lennureise ning liikuda sammhaaval süsinikuneutraalse transpordi suunas. Kui rong pakub sama kiirust ja mugavust kui lend, muutub valik inimeste jaoks lihtsamaks.
Rail Baltical hakkavad rongid sõitma juba viie aasta pärast, aastal 2030, ning siis asenduvad senised terve päeva võtnud rongireisid hoopis teistsuguste sõiduaegadega.
Näiteks hakkab rongisõit Tallinna ja Pärnu vahel aega võtma 40 minutit ja Tallinnast Varssavisse jõuab vähem kui 7 tunniga.
Läbi Poola kiirelt Euroopasse
Ka Poola raudteevõrgu arendus saab olulise tõuke. Euroopa Liit eraldab Poolale 450 miljonit eurot, et uuendada riigi raudteed ja sadamate infrastruktuuri. Suurem osa rahast läheb Rail Baltica trassi Poola-osa moderniseerimiseks ja uue turvalisema rongiliikluse juhtimissüsteemi paigaldamiseks. Poola riiklik raudteeoperaator PKP PLK saab neist investeeringutest ligi 390 miljonit eurot. Lisaks suunatakse vahendeid uue raudteelõigu planeerimiseks Katowice ja Tšehhi piiri vahele. Poola sõnul muudavad need investeeringud riigi transpordikoridori kiiremaks, turvalisemaks ja konkurentsivõimelisemaks – mis on oluline ka Eesti ja Kesk-Euroopa vahelise rongiühenduse tuleviku jaoks.
Kiirraudtee areng ei piirdu Baltikumi ja Poolaga
Euroopa eesmärk on siduda suurimad linnad kiirete rongiliinidega nii, et senised pikad sõidud muutuksid mõistliku päevareisina tehtavaks. Näiteks plaanitakse, et aastaks 2030 võiks rongiga sõita Berliinist Kopenhaagenisse umbes nelja tunniga, mis on ligi poole kiiremini kui praegu. Aastaks 2035 on sihiks, et Sofia–Ateena vahemaa saab läbitud umbes kuue tunniga. Lisaks arendatakse uusi piiriüleseid liine, mis seovad Euroopa lääne ja lõunaosa – muu hulgas on töös Pariis–Madrid–Lissaboni kiirraudtee, et muuta ka seal liikumine märksa kiiremaks ja sujuvamaks.
Lisaks taristu arendamisele tuleb parandada ka rongiliikluse toimimist: 2026. aastal uuendatakse ELi reegleid, et lihtsustada rongijuhtide piiriülest sertifitseerimist, ning rakendatakse ühtset ERTMS-liiklusjuhtimissüsteemi, mis muudab Euroopa raudteevõrgu omavahel paremini ühilduvaks.
Artikkel ilmus esmakordselt 6. november 2025 Õhtulehe sisuturundusloona.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
