23. aprillil tähistatakse üle maailma raamatu ja roosi päeva, mille traditsioon sai alguse Katalooniast, kus raamatuid ja roose hakati vastastikku kinkima kirjaniku Miguel de Cervantese mälestuseks. Eestis on tänavu raamatuaasta – mis võiks olla parem põhjus võtta raamat ja roos näppu ning sukelduda koos sõpradega lugudesse, kus raudteerööpad saavad lehekülgedel piisavalt tähelepanu ja vagunites on pinevust rohkem kui mõnes jaamas reaalelus!
Agatha Christie „Mõrv idaekspressis“
Klassika, kus Hercule Poirot demonstreerib, et heas rahvusvahelises rongis on oluline mitte ainult korralik restoranvagun, vaid ka korralik mõrvalugu. Kui Rail Baltica valmib, siis loodetavasti läheb Tallinnast Varssavisse hulga vähem dramaatiliselt kui selles raamatus!
Paula Hawkins „Tüdruk rongis“
Hawkins näitab, et igapäevased rongisõidud võivad muutuda põnevaks kohe, kui pöörata pilk telefoniekraanilt naabrite tagahoovi. Sobib suurepäraselt neile, kes arvavad, et sõit rongisõit võiks pakkuda natuke enam pinevust kui lihtsalt aknast mööduvad männid.
Patti Smith „M-rong“
Kui Patti Smith sõidaks Rail Baltica rongiga, võiks ta sellest kirjutada midagi sellist: unenäoline, eksistentsiaalne ja natuke segane, kohvirohke reis, kus Tallinn muutub Varssaviks, Varssavi Pariisiks ja kohvik vaguniks – ühesõnaga, rongiga reisimise kvintessents.
Herman Bang „Tee ääres“
Impressionistlik romaan, mille peategelased pole mitte ainult inimesed, vaid ka üks väike rongijaam. Taani kirjandusest paljude lemmikteoseks olev raamat mõjub nagu meeldivalt unine raudteejaama ootesaal – täis elu ja samas polekski nagu midagi eriti toimumas.
Pascal Mercier „Öine rong Lissaboni“
Raamat õpetajast, kes keset tundi kõik maha jätab, et rongiga teise riiki põgeneda, peaks olema kohustuslik lugemisvara koolides – vähemalt selleks, et koolidirektorid oskaksid ette valmistuda ootamatuteks kadumisteks kohe pärast Rail Baltica valmimist ja rahvusvahelise rongiliikluse algust 2030. aastal!
Patricia Highsmith „Võõrad rongis“
Teos annab väärtusliku õppetunni: võõraga rongis ei tasu kunagi liiga sügavasse vestlusse laskuda – eriti kui teemaks on mõrv. Highsmithi raamat tõestab veenvalt, et inimloomuse tumedaim külg võib ilmneda ka täiesti viisakas vagunis, kus kaasreisijatel on isegi õigeaegsed piletid ostetud.
Yōko Tawada „Kahtlased kujud öises rongis“
Kui arvate, et vagunis kohtab vaid igavaid turiste või ärritunud vagunisaatjaid, siis Tawada tõestab vastupidist: Euroopast Aasiani rändav öine rong on täis salapäraseid tegelasi, professoreid ja jumalaid – või vähemalt neid, kes arvavad end jumalad olevat.
Jean-Paul Didierlaurent „Ettelugeja 6.27-ses rongis“
Guylain töötab tehases, kus raamatutest toodetakse halastamatult paberimassi, ja leiab lohutust rongis kõva häälega nende raamatute juhuslikult päästetud lehekülgede ette lugemisest. Kui ühel päeval jõuab tema kätte üks tundmatu Julie kirjutatud päevik, võtab Guylaini elu ootamatu pöörde ning sõnad ja lood omandavad hoopis teise tähenduse. Lummav jutustus kirjanduse ja juhuse jõust.
Ellen Niit „Rongisõit“
Kui keegi üldse suudab lastele põnevaks teha Eesti raudteejaamade geograafia, on see Ellen Niit. Rong peaks peatuma muuhulgas Porilas, mis võiks asukoha poolest vabalt olla Rail Baltica tulevane võtmepeatus – kui vaid keegi selle üles leiaks!
Martin Widmark „LasseMaia detektiivibüroo. Rongimõistatus“
Lapsed lahendavad kadunud raha saladust rongis, kus politseiülem ise pidi raha valvama. Üheskoos saadakse siiski mõistatus lahendatud. Tõenäoliselt tasuks ka Rail Balticat mööda sõitma hakkavates rongides kaaluda Lasse ja Maia palkamist turvateenust pakkuma – sõit saaks olema täiesti muretu!

Artikkel ilmus esmakordselt Õhtulehe sisuturundusloona 16. aprillil 2025, 15:47