25.06.2025
Elo Rasmann, keskkonnaekspert
Keskkonnaseire roll Rail Balticas
Ükski kaart ei ole sama, mis maastik. Rail Baltica rajamisega kaasnev keskkonnaseire meenutab seda vana tõde iga päev meile uuesti: isegi kõige põhjalikumad keskkonnamõjude hindamised – mis tuginevad teadusele, ekspertarvamustele ja aastakümnete pikkustele kogemustele – jäävad siiski prognoosideks. Tegelikkus maapinnal võib neid kinnitada või ümber lükata. Just seetõttu on pidev ja süsteemne keskkonnaseire Rail Baltica ehituse lahutamatu osa. See võimaldab hinnata, milline mõju on raudteel tegelikult loodusele, inimestele ja elukeskkonnale – nii ehituse ajal kui ka pärast seda, kui rongid juba liiguvad. Suurprojekte ehitades pole võimalik loodust täielikult puutumata jätta, küll aga on võimalik ja vajalik vähendada mõju ning veenduda, et rakendatud leevendusmeetmed ka päriselt toimivad. Reaalse mõju suurust või teisipidi rakendatavate leevendusmeetmete tõhusust saabki teatud juhtudel kontrollida hiljem seiretegevusega. Nii toimetame ka RBE projektis.
Leevendusmeede: kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus).
Mis on keskkonnaseire kava?
Rail Baltic Estonia keskkonnaseirekava on pea 60 leheküljeline dokument, mis kirjeldab meie seirete raamistikku. Seirekava seab eesmärgi – milliseid seireid on vaja korraldada, mis infot seiretega soovitakse koguda, kui pikalt seiret tuleb teostada ja mida kogutud tulemuste ning järeldustega edasi tehakse. Tegemist on pidevalt uueneva dokumendiga, sest seirete tulemused on aluseks tulevase seireringi parendamisel ning ehitus- ja hiljem kasutusaegsete leevendusmeetmete täiendamisel.
Meie keskkonnaseirekava katab mitmeid valdkondi – loomastik, taimestik, veekeskkond, müra ja vibratsioon. Keskkonnaseiret viivad läbi nii ehituse töövõtja, sisse tellitud valdkondlikud eksperdid kui Keskkonnaagentuuri töötajad.
Seirekava fookus ja meetodid
Loomastikuseire on neist kõige mitmekesisem, keskendudes ehitusest enim mõjutatud kaitsealuste liikide seiretele ning laienedes raudtee valmimise järgselt barjääriefekti mõju uurimisele.
Barjääriefekt: Barjääriefekti toob esile füüsiline takistus, mis välistab liikide populatsioonide vaba läbikäimise. Näiteks transpordi infrastruktuur põhjustab teede vältimise (müra- või vibratsioonihäiringu tõttu), liikluses hukkumise ja füüsilise barjäärina koosmõju barjääriefekti, sest vähendab liikide vaba liikumist ja edukat infrastruktuuriületust. Liikide pikaajalisel säilimisel on võtmetähtsusega isendite leviku- ja migratsiooni-võimalus. Liikumisbarjäärid takistavad isendite toidu- ja varjeotsinguid ning sigimispartneri leidmist, samuti vähendavad noorloomade ellujäämist. Transpordi barjääriefekti vältimiseks tuleb muuta infrastruktuur elusloodusele läbipääsude abil läbitavaks. Liigiti on barjääriefekti mõju erinev. (Loomad ja liiklus Eestis, 2010) .
Ehitusaegselt kontrollitakse elupaiga muutuse ja/või ehitustegevuse häiringu mõju üksikutele isenditele (nt väike-konnakotkad, must-toonekured) või üksikute liikide kohalikele populatsioonidele (kahepaiksete elupaigad, metsise mängud jmt).
Raudtee valmimise järgselt on oluline kontrollida, kas raudtee, mis on pea täielikult ümbritsetud aedadega ja mõjuks seega barjäärina, on loomadele läbitavad. Teisisõnu, kas leevendusmeetmena rajatud loomaläbipääsud tagavad loomadele piisava raudtee ületamise võimaluse, kas loomad leiavad üles ökoduktid ja julgevad kasutada loomatunneleid ning kas juhuslikult raudtee aedade vahele sattunud isendid leiavad üles tagasihüppekohad, et naasta ohutusse keskkonda.
Rail Baltica projekti käigus rajatakse uusi elupaiku kahepaiksetele ja kivisisalikule ning taastatakse metsisele. Seiramisega kontrollitakse, kas raudtee ehituse käigus hävinevate elupaikade kompenseerimiseks spetsiaalselt rajatud elupaigad võetakse kasutusele ning püsivad kvaliteetsed ja sobilikud.
Veekeskkonna seire on enamjaolt töövõtja vastutus, sest neil on kõige ajakohasem info tööde ajakava, tehtavate tööde iseloomu ning kasutatavate meetodite kohta. Seirega kontrollitakse ega ehitustegevus ei põhjusta reostust pinnaveekogudele (sh ei tekitata liigset heljumit) ega puurkaevudele. Teatud juhtudel seiratakse ka puurkaevude veetaset.
Teisalt rabade vee- ja taimestikuseire on meie enda korraldada, sest raudtee ehitatakse läbi mitme märgala. Nii jälgitakse rabades pidevseirega veetasemeid ning täiendavalt koostatakse paaril-kolmel korral taimestiku katvuse ja liigilise mitmekesisuse hinnang. Raudtee ehitamisel on märgaladele pikaajaline mõju, mistõttu tuleb seiret teha ka raudtee valmimise järgselt.
Seire mängib olulist rolli otsuste tegemisel
Miks üldse seirata? Keskkonnaseirekava alusel seiratakse kaitsealuseid, peamiselt I ja II kaitsekategooria liike. Neid võib pidada ka nn katusliikideks ehk liikideks, kelle hea käekäigu puhul saab olla kindel, et ka paljudel teistel, tihti tavalisematel liikidel on hea.
Katusliigid: Katusliigi kontseptsiooni kohaselt saavad teatud liiki kaitstes kaitstud ka teised sellel alal elavad liigid. Erinevalt tugiliigist, kelle eemaldamine muudab kogu kooslust, jätkaksid kaitstavad kooslused eksistentsi ja funktsioneerimist ka ilma katusliigita (Zacharias, Roff, 2001). Korrelatiivse seose tõttu on katusliigile iseloomulik omadus tundlikkus paljusid teisigi liike ohustavate inimmõjude suhtes (Fleishman jt., 2000).(A. Lõhmus, M. Soon, 2004)
Kõrgema kaitsekategooriaga liikidel on tihti väga spetsiifilised nõuded elupaigale ja/või vajavad nad hästi hakkama saamiseks suurt maa-ala. Tihti ala, mis ei ole liigselt killustatud kultuurmaastike ega teedega, või alasid, kus on piisavalt kõrge vana metsa osakaal.
Tuleb mõista, et seire ise ei tee seiratavate liikide eluolu paremaks ega muuda veekvaliteeti. Seire tulemused annavad sissevaate olukorrale ning võimaluse otsida lahendusi, mis võiksid seda siis parandada.
Veeseire annab võimaluse kiirelt reageerida, hinnata ehitustegevuse vastavust ja kvaliteeti ning vajadusel teha tegevustes muudatusi. Tõsi, nii me ei enneta probleeme, küll aga suudame varakult probleemi tuvastada ning seda tulevikus leevendada või suisa vältida.
Näiteks, kui seire tuvastab, et ehitusest tingitud müra tõttu on häiritud kaitsealuse linnu pulmamäng või pesitsus, siis saab hiljemalt järgneva aasta pesitsusajal sarnast häiringut vältida. Või kui seire käigus selgub, et mõnes piirkonnas satuvad nahkhiired ebatavaliselt palju raudteekoridori ning hukkuvad kokkupõrkes rongiga, siis on see selge märk, et seal alal tuleb rakendada lahendusi, mis hoiavad nahkhiired raudteest eemale või suunavad neid üle raudtee lendama.
Rail Baltica suurusel ehitusel on oluline mõju keskkonnale. Seega on meie ülesandeks anda endast kõik, et see negatiivne mõju oleks võimalikult väike. Pika ja põhjaliku planeerimise tulemusel paika pandud leevendusmeetmete tõhususe hindamise üheks võimaluseks on seirete teostamine. Seega seirete abil saame mõõta oma tegevuse mõju looduskeskkonnale ning veenduda, et rakendatavad meetmed toimivad.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
