16.10.2025
Euroopa suurim raudtee-ehitus ei tähenda ainult rööbaste paigaldamist, vaid ka uut lähenemist sellele, kuidas taristuehitus peab järgima looduses toimuvat. Selleks oleme välja töötanud keskkonnajärelvalve süsteemi, mis ulatub kohapealsetest kontrollidest kuni droonide kasutamise ning ekspertnõupidamisteni. Kiire tegutsemine, tõhus keskkonnajärelevalve ning -seire võib tähendada, et välditakse häiringut kasvõi ühele must-toonekure pesale ning seekaudu mitmemiljonilise ehituse peatumist.
Rail Baltica ehitusega seoses räägitakse sageli tööde mahust ja eelarvest, ent samavõrd oluline on teine, vähem silmatorkav tööliin – keskkonnajärelvalve. Selle eesmärk on tagada, et ehitus edeneks vastutustundlikult ja kooskõlas loodusega. Kõiki tegevusi juhib detailne keskkonnajärelvalve plaan, mis näeb ette regulaarseid kontrolle ja kiiret reageerimist võimalike kõrvalekallete korral, lisaks keskkonnaekspertide järelevalvele kontrollib nõuete täitmist objektil ka omanikujärelevalve.
Ehitusobjektide külastused toimuvad vähemalt kord kuus, kuid töö iseloomust ja hooajalistest teguritest olenevalt võib see olla ka tihedam. Järelevalve tegemise aluseks on lisaks üldistele keskkonnanõuetele konkreetsed keskkonnamõju hindamise tulemusena kehtestatud piirangud.
Milliste nõuete osas järelevalvet tehakse?
Keskkonnajärelvalve valdkonnad varieeruvad sõltuvalt ehituslõigu asukohast ja etapist. Tiheasustusega aladel keskendutakse rohkem näiteks müra ja tolmu leviku kontrollile, samas kui looduslikult tundlikes asukohtades on fookuses pigem spetsiifilised meetmed, mis on suunatud ohustatud liikide või nende elupaikade kaitsele.
Kontrollitavad piirangud võivad olla seotud näiteks tundlike perioodidega looduses, nagu kalade kudemise ajaga. Kalastiku kaitseks on ehitusobjektidel rangelt keelatud takistada kalade rännet või suunata veekogudesse setteid, mis kahjustaksid marja arenemist. Kui näiteks truubi paigaldamine langeb kudemisperioodi, planeeritakse tööd selliselt, et vältida võimaliku negatiivse mõju esinemist. Lisaks kontrollitakse veekogudega seotud meetmete puhul muuhulgas setteekraanide efektiivsust. Jälgime pidevalt, kas projektijärgsed setteekraanid toimivad ettenähtud viisil, või on vajadus neid kohandada, liigutada paremasse asukohta või leida muid lahendusi.
Järelvalve ei piirdu aga vaid planeeritud külastuste või lahenduste kontrolliga. Rail Baltica projekti puhul on paigas ka valmisolek kiireks reageerimiseks nn “SOS” olukordades. Näiteks nõuab kaitsealuste lindude pesitsusperiood pidevat valvsust. Kui linnud trassiläheduses pesitsema saabuvad, võimalusel jälgitakse hoolega, et töödega seotud müra või tegevus ei häiriks neid pesitsemisel ja vajadusel leitakse alternatiivseid lahendusi ehistustöödel.
Oluline osa järelevalve tegemisel on ka koostöö erinevate ekspertidega. Eesti Kotkaklubi andis meile teada, et ühe Rail Baltica lõigu lähedal asub must-toonekure toitumisala. Kontrollisime võimalikku infot, konsulteerisime Kotkaklubi ekspertidega ning seejärel tegime koheselt otsuse raadamisega oodata, kuniks linnud on pojad üles kasvatanud.
Tehnika keskkonnajärelvalve teenistuses
Kiire ja tõhusa reageerimise tagamiseks kasutame kaasaegseid vahendeid. Mõnel juhul teostame järelvalvet isegi looduskaamera vahendusel. Nii avastasimegi Kotkaklubilt saadud info põhjal, et must-toonekure pesakaamerast oli kuulda müra. Kohapealse kontrolliga selgus, et täiendav müra oli põhjustatud raiejäätmete väljaveost. Otsustasime kohapeal väljaveo ajutiselt peatada, et tagada linnu ja tema poegade pesitsusrahu.
Järelvalve tegemine siiski ei piirdu ainult kohapealsete külastustega. Tõhususe ja täpsuse suurendamiseks kasutame Rail Baltica projekti raames ka droone. See võimaldab meil saada kiire ja põhjaliku ülevaate ka suurtest ja raskesti ligipääsetavatest aladest. See vähendab oluliselt kohapealse töö mahtu ja aitab kiirendada otsuste tegemist.
Droone kasutame hetkel eelkõige raadamisalade kontrollimiseks. Drooni abil tehtud ortofotod annavad täpse ja detailse ülevaate kogu raadamisala ulatusest. See võimaldab meil hõlpsalt kontrollida, kas tööd on tehtud vastavalt projektile ja raadamisala piirides. Samuti aitavad droonifotod tuvastada võimalikke rikkumisi, näiteks kui töid on tehtud veekaitsevööndites või kaitsealade piire eirates.
Miks see kõik oluline on?
Nii mahuka taristuprojekti puhul nagu Rail Baltica on keskkonnajärelvalvel otsustav roll võimalike kahjustuste ennetamisel. Pidev seire ja kiire reageerimine aitavad kaitsta tundlikke veekogusid, ohustatud liike ning looduskaitsealasid.
On ette tulnud olukordi, kus keskkonnakaalutlustel on ehitustööd ajutiselt peatatud. Kuigi see võib mõjutada ajagraafikut, on sellised otsused vältimatud, et hoida ära pöördumatu kahju loodusele.
Keskkonnajärelvalve pole pelgalt kontrollimehhanism, vaid osa Rail Baltica laiemast vastutustundliku ehitamise kultuurist. Oleme juba kogenud, et oma keskkonnajärelevalve tegevusega saame suurendada töövõtjate keskkonnateadlikkust ja tuua kasutusse uusi loodust säästvamaid töövõtteid, mis loodetavasti hakkavad kujundama kogu taristuehitust ka tulevikus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
