21.11.2025
Rail Baltica tõusis Riias toimunud Balti transpordiministrite kohtumise peateemaks, kus arutati, kuidas tagada projekti piisavalt kiire edenemine ajal, mil Euroopa Liit valmistub oma raudteeinvesteeringuid oluliselt kasvatama.
Taristuminister Kuldar Leis kohtus möödunud nädalal Riias Läti ja Leedu transpordiministrite Atis Švinka ja Juras Taminskasega, et arutada Rail Baltica, Via Baltica ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodiga seonduvat. Rahvusvahelise kiirraudtee Rail Baltica projekti edenemise arutelule lisaks kinnitas Eesti, et uus Tallinn–Tartu–Riia reisirongiliin avatakse 2025. aasta detsembri keskel, pakkudes otsest piiriülest ühendust ilma ümberistumisteta.
Rail Baltica rahastamine on aastaid tuginenud Euroopa Liidu Ühendamise Rahastule (CEF) – vahendile, mille säilimist püüavad Balti riigid tagada ka järgmise mitmeaastase eelarveperioodi ettevalmistustes.
Euroopa investeerib raudteedesse varasemast kaks korda rohkem
„Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek on suurendada järgmise eelarve transpordirahastust ligi kahekordselt, 51,5 miljardi euroni. Samuti nimetas komisjon Rail Balticu eelmisel nädalal avaldatud kiirraudteede arenguplaanis üheks Euroopa transpordivõrgu strateegiliseks ühenduseks. Need on Balti riikide jaoks väga positiivsed sõnumid,“ sõnas Leis.
Eesti minister rõhutas, et piirkonna võimalused tagada tulevane Euroopa rahastus sõltuvad nii nähtavast ehitusedust kui ka Balti riikide ühisest tegutsemisest eelarveläbirääkimistel.
„Euroopa rahastuse kasv tähendab võimalust, kuid mitte garantiid. Et Rail Baltica jääks Euroopa rahastusprioriteetide hulka, peame näitama, et projekt liigub reaalselt edasi ja seatud siht on saavutatav,“ ütles ta.
Ehitustegevus kogu Rail Baltica trassil Tallinnast Varssavini on märgatavalt hoogustunud. Eestis on kogu trass Tallinnast Läti piirini nüüd ehituslepingutega kaetud ning ligikaudu poolel trassil – umbes 100 kilomeetril – käib aktiivne ehitus. Tsiviiltaristu kõrval taotlevad Balti riigid CEF-i kaudu jätkuvat rahastust ka sõjalise liikuvuse koridoridele, mis tugevdavad nii ühendusi kui ka piirkonna julgeolekut.
Ühendus Lätiga paraneb juba detsembris
Ministrid arutasid ka Via Baltica arenguid – põhja-lõuna suunalist maanteeühendust, mis on regiooni üks olulisemaid. Leisi sõnul suureneb Eesti teehoiurahastus järgmisel aastal enam kui kahekordselt ning järgneva nelja aasta jooksul investeeritakse teedesse üle miljardi euro. Lähiajal alustatakse enam kui 65 kilomeetri ulatuses uute 2+2 maanteede rajamist, millest üle 45 kilomeetri on Pärnu ja üle 20 kilomeetri Tartu suunal.
Balti Assambleel, mis toimus ministrite kohtumise järel, andis Leis parlamendiliikmetele ülevaate ka tulevasest Tartu–Riia rongiühendusest. Eesti plaanib selle pikendada täisühenduseks liinil Tallinn–Tartu–Riia, võimaldades sõitu ilma ümberistumiseta. Tema sõnul on ettevalmistused lõppjärgus ning Elroni rong hakkab liinil sõitma 2025. aasta detsembri keskpaigas.
Artikkel ilmus esmakordselt 20. november 2025 Õhtulehe sisuturundusloona.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
