Tanika Sandberg, RBE juhtiv keskkonnaekspert
2024. aastal sai Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames kinnitust, et Rail Baltica (RB) negatiivseid mõjusid Luitemaa linnuala metsise asurkonnale ei ole võimalik leevendada. See tähendas, et tuli läbida Natura erandi kehtestamise protsess ning liikuda edasi hüvitusmeetmete rakendamisega.
Natura hüvitusmeetmete kavast selgus, et RB ehitamise mõjude hüvitamiseks metsise suhtes tuleb Lõuna-Pärnumaal võtta 11 elupaika kaitse alla kui metsise püsielupaigad. Need alad võeti kaitse alla 2025. aasta märtsis. Lisaks tuli nendel aladel teha ka taastamistöid metsades, mis olid tol hetkel kuivenduse mõjusfääris ja kus nende niiskusrežiimi oli tugevalt muudetud. Metsade looduslähedasemaks muutmine veetaseme mõõduka tõstmisega võimaldas ennistada metsisele sobivad elupaigad.

Tänaseks võime rõõmuga tõdeda, et metsisele avalduva negatiivse mõju hüvitamiseks äärmiselt vajalikud tegevused on lähenemas lõppfaasile. Kohapealsel taastamistööde ülevaatusel ja tööde vastuvõtmisel saime nentida, et kuigi erinevate töövõtjate käekiri pisut erines, siis suletud kraavide funktsionaalsust see ei mõjuta ning taastamistööd on tehtud kvaliteetselt.


2025. aasta detsembriks on taastamistööd lõpetatud kümnel alal. Rail Baltic Estonia rahastusega on ehituses veel Venemurru metsise püsielupaik ning riikliku rahastuse toel ehituses Tolkuse looduskaitseal, kus muuhulgas toimub ka Mustjõe looduslikku sängi juhtimine.
2026. aastaks on planeeritud tööde lõpetamine nii Venemurru metsise püsielupaikades kui ka Tolkuse looduskaitsealal.
Valminud alasid seiratakse RBE seirekava alusel vähemalt järgnevad 10 aastat, et hinnata, kas metsiste arvukus on elupaikades tõusnud. Esimene tulemuslikkuse hindamine viiakse läbi pärast hüvistumeetmete rakendamist viiendal aastal ning järgmine kümnendal aastal.