04.02.2026
Ülemiste piirkonna kiire areng muudab selle juba lähiaastatel Tallinna uueks linnasüdameks, mis tänu transpordisõlmele ei too sinna mitte ainult kohalikke ja välisturiste, vaid ka rahvusvahelisi ettevõtteid ja investoreid, aidates nii kaasa kogu riigi majandusele.
Ülemiste asum on hetkel Tallinna kõige kiiremini arenev piirkond, millest tänu asukohale pealinna olulisema transpordisõlme juures saab juba lähiaastatel Tallinna uus linnasüda. Selle idee nimel teevad ühiselt tööd Tallinna Lennujaam, Rail Baltic Estonia ja Mainor Ülemiste, kes järgmiste aastate jooksul investeerivad ligi 500 miljonit eurot piirkonna arendustesse, mis muudavad kunagise tööstuspiirkonna Lasnamäel kaasaaegseks linnaväravaks, mis meelitaks siia ka rahvusvahelisi ettevõtteid ja investoreid.
Eelduse, et juba mõne aasta pärast tekib Ülemistesse teine linnasüda, mis täiendab ajaloolist vanalinna ja Telliskivi loovlinnakut, loob Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Sten Pärnitsa sõnul Rail Baltica, mis seob üheks ruumiks rahvusvahelised ja kohaliku raudtee liinid, trammid, bussid ja lennujaama.
„Koos Rail Baltica Linda terminali, Ülemiste Keskuse ja Tallinna lennujaamaga loome piirkonna, mis ei ole enam pelgalt transpordisõlm, vaid linn linnas – kaasaaegne, tiheda avaliku ruumiga, jalakäijasõbralik ja rahvusvaheline südalinn,“ rääkis Pärnits.
Sellise keskuse mõju ulatub Tallinna piiridest kaugemale. „Riigid ja linnad konkureerivad tugevalt investeeringute, väliskülaliste, konverentside, talentide ja peakontorite nimel. Tallinn ja Eesti on mõlemad seadnud eesmärgiks meelitada siia rohkem investeeringuid ja väliskülalisi ning hea linnaruumiga atraktiivne värav ja meie arendatav konverentsikeskus aitavad sellele kaasa,“ selgitab ta, et Ülemistest saab koht, kus Euroopa jõuab Eestisse ja vastupidi. Juba praegu on Ülemiste City tööjõumaksudest lähtuvalt Eesti kolmas majanduslinn, mille ettevõtete kogukäive oli 2024. aastal ligi 3 miljardit. 2030. aastaks elab, õpib ja töötab linnakus 25 000 inimest.
Loomaks väärika ühenduse Rail Baltica, lennujaama ja Ülemiste keskuse vahele, on Ülemiste Citysse planeeritud Vabaduse väljaku suurune Euroopa park. Lisaks on plaan ehitada linnakusse Linda terminali arhitektide Zaha Hadid Architects poolt loodud kõrghoone, kuhu on tulemas Eesti üks suuremaid, 4700 m² konverentsikeskus, mille maksutulu riigile hakkab olema 140 miljonit. 2028. aastal peaks linnakus avatama ka kuni 6000 m² spaa, kuhu tuleb vee-, sauna- ja lastealadega perespaa, täiskasvanute spaa ning söögikohad. Samuti on plaan rajada linnakusse elukondlik ala nelja kortermaja ja kokku 400 korteriga.
Riigiarhitekt Tõnis Arjuse sõnul on uue linnasüdame tekkimine loogiline, sest linnaruum on ajalooliselt alati tekkinud suuremate liiklussõlmede ümber. „Eestit ei tohi arendada nagu lapitekki, mistõttu on positiivne, et piirkonda vaadatakse tervikuna,“ sõnas ta. Ülemistele loodav multifunktsionaalne elu- ja töökeskkond on õige suund kuhu liikuda, sest tänane linnaruumi kasutaja ja siia tulevad külalised on järjest nõudlikumad. „Seetõttu peab linnaruum olema läbimõeldud, mugav ja kvaliteetne, sest mujal Euroopas on nad sellega harjunud.“ Sama oluline on tema sõnul mõelda ka orgaaniliste ühenduste loomisele ülejäänud linnaga, et Ülemistest saaks pealinna loogiline osa.
Ka Tallinna abilinnapea Tiit Terik on nõus, et linn peab tegema tarku otsuseid, kuidas piirkonna liikuvust parandada. Alates juunist saab piirkonda uuesti trammiga, kuid läbi tuleb mõelda ka mõned bussiliinid. Samuti kinnitab ta, et linnale väga meeldiks näha Ülemistes 10 000 istekohaga multifunktsionaalset suurhalli, kuid selle finantseerimine sõltub riigi ja Eesti Olümpiakomitee otsusest.
Tallinna Lennujaam prognoosib, et 2030. aastaks kerkib reisijate arv seniselt 3,5 miljonilt kuni 5 miljonile, mistõttu algatati mullu lennujaama ajaloo suurim arendusprojekt, mis läheb hinnanguliselt maksma kuni 75 miljonit eurot. „Terminali laiendus on vajalik, et tagada järgmise 10-15 aasta jooksul reisijate sujuv, ohutu ja kvaliteetne teenindamine,“ selgitab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike. Selleks tuuakse lennujaama uudseid iseteeninduslahendusi, näiteks saavad reisijad juba 2026. aasta teises pooles veelgi mugavamalt ise pagasi ära anda, tulevikus aga ka ise lennukile minna läbi automaatsete väravate boarding aladel. Samuti lahendatakse laiendusega mitmeid seniseid kitsaskohti. Oluline on ka see, et tulevikus saavad reisijad, kes alustavad oma reisi Rail Balticaga ja soovivad edasi liikuda Tallinna lennujaamast oma pagasi ära anda juba reisi alguspunktis ja see liigub otse reisi sihtkohta.
Tuvikese sõnul loob piirkonna terviklik arendamine hea pinnase rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse meelitamiseks ning lennujaama kinnisvara arendus, mis paikneb kinnistutel ümber lennuraja, on suunatud eelkõige lennundusega otseselt või kaudselt seotud ettevõtted. Seejuures rõhutab ta, et kui meil on Eesti lennundussektori arengut toetav linnak Ülemiste piirkonnas juba suures ulatuses olemas, siis naabrid lätlased on enda omaga alles arendusfaasis.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul on Rail Baltica Ülemiste jaamal aastas ligikaudu 2 miljonit kasutajat, kuid oluline on mõista, et Rail Baltica ei ühenda meid mitte ainult Euroopaga, vaid tagab sujuvama ühenduse ka ülejäänud Eestiga. 2028. aastal valmiva Linda terminali näol saab pealinn aga juurde seni puuduva transpordisõlme ühendava hoone, kus on mugav liikuda edasi järgmisse sihtkohta, olgu see siis Tallinna kesklinnas, mõnes maakonnas või hoopis välisriigis.
„Ülemiste terminali ehitus liigub plaanipäraselt ning juba praegu on näha, kuidas tulevane transpordisõlm samm-sammult valmib – 2025. aasta suvel võttis Elron uue jaama esimesed ooteplatvormid kasutusele,“ ütles Salomets. „Käesoleva aasta lõpuks valmib hoone betoonkarkass, mille järel on selgelt tajutav nii jaama maht kui ka arhitektuurne vorm.“
Lähikümnendil hakkab Ülemiste piirkonda läbima ligi 15 miljonit inimest, kui võtta arvesse lennu- ja Rail Baltica reisijad ja muud liikuvusprognoosid. On oluline, et seda koormust arvestades arendatakse linnaruumi tervikuna.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
2
