Kolmapäeval toimunud Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil oli üheks keskseks teemaks Rail Baltica ehitus ja rahastamine. Mõlema riigi ministrid rõhutasid, et raudtee ei ole üksnes majanduslik eluliin, vaid ka strateegiline hädavajadus.
„Rail Baltica põhitrassi valmimine 2030. aastaks on meie ühine ja strateegiline eesmärk – see ei ole pelgalt transpordiprojekt, vaid investeering kogu piirkonna tulevikku. Ühendus suurendab kaubavahetust, parandab reisijate liikumisvõimalusi ning tugevdab sõjalist mobiilsust, mis on praeguses geopoliitilises olukorras ühtaegu majanduslikult ja julgeolekuliselt vältimatu. Balti riigid peavad näitama ühiselt, et oleme pühendunud projekti elluviimisele, kindlustamaks rahastus Euroopa Liidu vahenditest tulevikus raudtee valmisehitamiseks,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.
Projekt on juba pikalt sõltunud Euroopa Liidu ühendamise rahastust (CEF), mis peaks liidu järgmises seitsmeaastases eelarves peaaegu kahekordistuma 51,5 miljardi euroni. Sellest umbes kolmandik – 17,7 miljardit – on ette nähtud sõjalise liikuvuse vajadusteks, peegeldades tsiviiltaristu ja julgeolekuvajaduste kasvavat põimumist NATO idatiival.
Taristuministri sõnul saab Eesti minna läbirääkimistele heas positsioonis. „Ligikaudu 100 kilomeetrit Rail Baltica trassist Eestis on juba ehituses ning 200 kilomeetrit on kaetud lepingutega. Järgmisel aastal toimub ehitustegevus kõigis Eesti maakondades, mis näitab, et Rail Baltica projekt liigub jõudsalt edasi ning oleme graafikus, et jõuda esimene etapp 2030. aastaks valmis.“
Rail Baltica on saanud sümboliks Balti riikide otsusele suunata oma areng lääne poole, eemale Moskva mõjusfäärist. Põhitrassi kõrval arutati ka regionaalsete rongiühenduste laiendamist. Hiljuti käivitatud liin Tallinna, Tartu, Riia ja Vilniuse vahel on osutunud ootamatult populaarseks, ministrid väljendasid lootust, et kauaoodatud otseliin Tartu ja Riia vahel võib peagi järgneda.
Praegu on ühisavaldus mõeldud eeskätt selleks, et kinnitada Brüsselile Balti riikide ühtsust piirkonnas, kus transpordipoliitika on muutunud lahutamatuks osaks riigikaitsest.