Euroopa Liit allkirjastas uue 295,5 miljoni euro suuruse rahastuslepingu, et kiirendada Rail Baltica ehitust — suurima raudtee infrastruktuuri projekti valmimist, mis kunagi Balti riikides on ette võetud.

Toetuse allkirjastamine toimus Vilniuses 21.—22. oktoobril toimunud Euroopa Kliima, Infrastruktuuri ja Keskkonna Täitevameti (CINEA) ning Rail Baltica esindajate kõrgetasemelise kohtumise ajal, kus hinnati tööde senist edenemist ja kavandati järgmisi samme.

„CINEA jätkuv toetus võimaldab meil hoida Rail Baltica põhitrassi ehituse tempot. Selle rahastusega saame edasi liikuda võtmelõikude arendamisega kõigis kolmes riigis,“ ütles RB Rail AS-i juhatuse esimees ja tegevjuht Marko Kivila.

Euroopa investeering tulevikku

Rahastus tuleb Euroopa Ühendamise Rahastust (Connecting Europe Facility, CEF), mis on EL-i peamine instrument mandriüleste transpordivõrkude arendamiseks. Toetus jaguneb kolme riigi vahel: 47,1 miljonit eurot Eestile, 153,5 miljonit eurot Lätile ja 94,9 miljonit eurot Leedule, sealhulgas RB Rail AS-i osa projektiüleseks koordineerimiseks.

Rail Baltica, mille kogupikkus on 870 kilomeetrit, hakkab aastal 2030 ühendama Tallinnat, Riiat, Kaunast ja Varssavit, sidudes Balti riigid esimest korda ajaloos Euroopa standardlaiusega raudteevõrku. Projektist saab oluline strateegiline telg mitte ainult kaubaveo ja reisimise jaoks, vaid ka piirkonna energiajulgeoleku ja kaitsevõime seisukohalt.

Tööd täies hoos kolmes riigis

Eestis jätkatakse põhitrassi ehitust Tallinna ja Eesti–Läti piiri vahel. Uus toetus hõlmab muu hulgas 10,2 kilomeetri pikkuse lõigu rajamist Rapla–Pärnu vahel.

Lätis on ehitus hoogustunud neljas lõunapoolses lõigus, kokku 13,3 kilomeetril. Tööde hulka kuuluvad muldkehad, juurdepääsuteed, veeäravoolusüsteemid ja insenerrajatised. Samal ajal jätkub Rail Baltica elektrifitseerimise projekti tehniline kavandamine, mis muudab kogu trassi tulevikus süsinikuneutraalseks.

Leedus on fookuses Kaunase linnasõlm, kus rajatakse viadukte ja raudteeülekäike. Lisaks katab rahastus projekteerimistööd Kaunase ja Leedu–Poola piiri vahelisel lõigul ning maade omandamise protsessi. Leedus ehitatakse ka uut Nerise jõge ületavat silda, millest saab riigi pikim raudteesild.

Projekt, mis ühendab kolme riiki ja kolme sajandit

Rail Baltica ühendab endas Euroopa 21. sajandi rohepöörde, 20. sajandi geopoliitika ja 19. sajandi unistuse ühisest raudteest. Kolmes riigis on praegu ehituses sadu kilomeetreid põhitrassi, viadukte ja jaamasid. Eestis käivad tööd Ülemiste terminalis; Lätis on prioriteetne lõik Iecava ümbruses; Leedus edeneb Kaunas–Panevėžyse trass.

2025. aasta lõpuks on 43 protsenti Rail Baltica põhitrassist ehitusvalmis. See märgib olulist verstaposti Euroopa ambitsioonikaima piiriülese raudteeprojekti ajaloos.

„Tõhus koostöö ja läbipaistev aruandlus RB Raili, CINEA ja riiklike partnerite vahel on võtmetähtsusega, et säilitada usaldus ja hoida projekt kursil,“ ütles RB Rail AS-i juhatuse liige ja finantsjuht Ojārs Daugavietis.

Ühine eesmärk: hoida rong Euroopa kursil

Vilniuses peetud kohtumisel osalejad külastasid ka Rail Baltica töömaad Nerise silla juures, kus edeneb 8,8 kilomeetri pikkuse kahekordse rööbastikuga lõigu ehitus.
Järgmine CINEA edenemiskülastus toimub 2025. aasta novembris Lätis, kui projekti edenemist hinnatakse taas kogu regiooni lõikes.

Rail Baltica ei ole pelgalt uus raudtee – see on poliitiline ja majanduslik liin, mis tõmbab Balti riigid Euroopa südamele lähemale nii füüsiliselt kui ka sümboolselt.


Artikkel ilmus esmakordselt 23. oktoober 2025 Õhtulehe sisuturundusloona.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Rõõmsana
0
Üllatunult
0
Targemana
0
Ükskõikselt
0
Kurvana
0
Vihasena
0