18.07.2025
Euroopa Komisjon esitas 16. juulil oma ametliku ettepaneku järgmise seitsmeaastase finantsraamistiku (MFF III) kohta, mis määrab aastate 2028–2034 eelarvesuunad kogu Euroopa Liidus. Kuigi läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel alles algavad, sai selgeks üks: ühenduvus ei kao Euroopa prioriteetide seast. Vastupidi – seda kahekordistatakse.
Komisjoni president Ursula von der Leyen andis eelarve tutvustamisel tugeva signaali taristuinvesteeringute jätkumisest. „Me kahekordistame Ühendamise Euroopa rahastu (CEF) transpordile eraldatavat summat ning suurendame kümnekordselt sõjalise mobiilsuse eelarvet – see on osa transpordist, et meie relvajõud saaksid liikuda kiiremini, paremini ja ühiselt,” ütles von der Leyen oma kõnes.
Eesti Kliimaministeeriumi hinnangul on uudis Rail Baltica projekti seisukohalt selgelt positiivne. „Euroopa ühendamise rahastu (CEF), kust me põhiliselt Rail Baltica projektile kaasrahastust saame, selle ettepanek tuli lausa 51,5 miljardit eurot, mis on kaks korda rohkem, kui eelmise perioodi rahastu kogumaht. See positsioon, kust läbirääkimisi alustada, on meie jaoks väga hea,” sõnas Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar ERRile antud intervjuus.
Rail Baltica ehitamiseks vajab Eesti hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot täiendavat rahastust, millest kolmveerand loodetakse katta just CEFist. Projekti edu ei sõltu siiski ainult eelarveridade suurusest – määravaks saab jätkuv tehniline ja rahaline valmidus, edasiminek olemasolevates etappides ning võimekus siduda projekt Euroopa Liidu prioriteetidega, sealhulgas rohepöörde ja sõjalise mobiilsusega.
Eesti jaoks tähendab oluline muudatus ka senisest soodsamaid rahastustingimusi. „See on pigem positiivne uudis, sest varem oli ka kahtlusi, et see omarahastamise määr tõuseb 50 protsendini,” ütles Killar ERRile. Uue ettepaneku kohaselt peaks Eesti panus jääma 25 protsendi juurde.
Oluline on ka see, et CEF kui rahastusmehhanism üldse säilis, kuna algne Euroopa Komisjoni plaan oli sellest rahastust loobuda. CEF-i kaudu ei jagata raha automaatselt, vaid eraldi taotlusvoorude kaudu. Ka selles osas on Rail Baltica heas lähtepositsioonis. „Kuna Rail Baltica on Euroopa Liidule prioriteetne, siis tal on kindlasti eelis teiste uute projektide ees, mis võiks teistest liikmesriikidest tulla,” märkis Killar intervjuus ERRile. Tema sõnul on uue rahastuse määruse eelnõus selgesõnaliselt öeldud, et eelis antakse just piiriülestele projektidele.
Samas jääb lõplik rahastus sõltuma poliitilisest protsessist. 2025–2026 toimuvad eelarveläbirääkimised määravad ära kogu finantsraamistiku suuruse ja ülesehituse. Kui MFF 2026. aastal kinnitatakse, algab CEFi tööprogrammide ettevalmistus, mis määrab täpsed taotlemise tingimused. Lõplik kokkulepe Euroopa Liidu järgmise eelarve osas sünnib eeldatavalt kahe aasta jooksul.
Selle aja jooksul peab Rail Baltica hoidma ennast Brüsseli jaoks nähtavana – tehniliselt valmis, poliitiliselt relevantne ja rahvusvaheliselt nähtav. Euroopa Komisjoni suund on antud. Nüüd peavad liikmesriikid otsustama, kas Euroopa liigub kiiremini, paremini ja koos.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
4
