22.07.2025
200 aastat tagasi, aastal 1825 ronis maailm esimest korda rongi peale – sõna otseses mõttes. Inglismaal väljus Stocktonist Darlingtoni esimene reisirong, tossav terasmonstrum, mis alustas uut ajastut.
Ka Eestis on põhjust tähistada – 130 aastat tagasi hakkas esimene kitsarööpmeline raudtee läbi raba Pärnust Valga poole teed pressima. Täna sõidab seal küll ainult Lavassaare muuseumi aururong, mis veab rohkem mälestusi kui turvast.
Rahvusvaheline rongireis algusega Eestist on praegu küll midagi, mida näeb ainult muuseumis – aga kuni Rail Baltica valmib, on hea end taas rongireiside lainele häälestada näitustel raudtee minevikku ja tulevikku uurides. Tõelistele raudteefännidele on Euroopas mitmed muuseumid talletanud selle põneva mineviku ja vaatavad põnevusega ka raudtee tulevikku. Soovitame seitset muuseumi, kus isegi paadunud „jänes“ tunneb tungi pileti eest maksta, need on lihtsalt nii head!
Keiser, hobune ja elevant läksid rongiga sõitma: Saksa rippraudtee pöörane ajalugu
Wuppertalis Saksamaal, maailma vanima elektrilise rippraudtee liini idapoolses otsas, Werther Brücke jaama lähistel, asub 2023. aasta lõpus avatud muuseum Schwebodrom, mis tutvustab Saksamaa kuulsaima monorelss-süsteemi tehnilist ja kultuurilist pärandit. Kolmest galeriist koosnev väljapanek viib külastaja valguskunsti, ajalooliste esemete ja virtuaalreaalsuse abil rännakule läbi rohkem kui sajandi pikkuse raudteeloo.
Esimene galeriiosa keskendub rippraudtee ehitusele ja kasutusele võtmisele, sealhulgas 1900. aasta sündmusele, mil keiser Wilhelm II tegi testisõidu koos oma hobusega, andes sellele julgele konstruktsioonile keiserliku heakskiidu. Teises galeriis tuuakse esile kuulsaim ja veidraim episood kogu Schwebebahni ajaloos – Tuffi lugu. Noor tsirkuseelevant laaditi 1950. aastal vagunisse reklaamitrikina, kuid hirmunud loom murdis end aknast välja ja kukkus Wupperi jõkke. Õnneks jäi ta ellu ja elas veel 49 aastat, saades Wuppertali maskotiks – tema kujutis ilutseb suveniiridel, tänavakunstis ja isegi piimapakkidel, ning tema maandumispaika tähistab väike elevandikuju. Kolmas osa viib külastaja VR-prillide abil tagasi aastasse 1929: istudes restaureeritud vagunis nr 11, saab kogeda rippraudtee sõitu läbi ajaloolise tööstuslinna, just nii, nagu see oli sajandi alguses. Schwebodrom ei ole lihtsalt tehnoloogiamuuseum, vaid elav mälupaik, kus argine liiklusvahend muutub linna identiteedi kandjaks. Täispilet maksab 17,50 €, soodustused kehtivad lastele, tudengitele ja gruppidele.
Wuppertal asub umbes 500 kilomeetri kaugusel Berliinist, Düsselforfi ja Kölni vahel (40 km Kölnist, 30 km Düsselforfist).
Cité du Train – raudteemuuseum, mis on peaaegu sama suur kui Tallinna vanalinn
Prantsusmaa idaosas, Alsace’i tööstuslinna Mulhouse’i äärelinnas, paikneb Euroopa suurim ja maailmas kümne hulka kuuluv raudteemuuseum Cité du Train – hiiglaslik, 50 000 ruutmeetrit hõlmav kompleks, mis asub endistes veduridepoodes ja mõjub pigem nagu ajalooline rongilinn kui klassikaline muuseum. Näituseruumid viivad külastaja läbi kaarekujuliselt seatud teekonna Prantsuse raudteeloo tipphetkedele: kuldsed Belle Époque’i reisivagunid, 19. sajandi aurujõulised monstrumid, sõja-aegsed soomusrongid ning elegantsed SNCF-i kiirrongid, mis moodustavad justkui liikumatute mälestuste paraadi. Eraldi galeriis saab tutvuda raudtee rolliga prantsuse igapäevaelus – rong kui töölesõiduvahend, kaaslane, ajaloosündmuste tunnistaja. Valguse, heli ja lavastuslike elementide abil on loodud vaatemänguline keskkond, mis ei näita ronge ainult kui masinaid, vaid kui sotsiaalseid nähtusi. Väljapanek ei jää kinni nostalgiasse, vaid käsitleb ka kiirrongide arengut ja tulevikutransporti. Cité du Train ei ole pelgalt kollektsioon vagunitest, vaid mitmetasandiline teatrilava, kus raudtee ei ole taust, vaid peategelane. Piletihind täiskasvanutele on 14 €, soodustused kehtivad lastele, tudengitele ja peredele, ning muuseum pakub ka mitmeid ekskursioone ja temaatilisi töötubasid.
Kogu Suurbritannia raudteelugu ühes jaamas. TASUTA!
Suurbritannias Yorkis asuv rahvuslik raudteemuuseum (National Railway Museum) on monument rongikultusele selle kõige glamuursemas, nostalgilisemas ja mehaaniliselt muljetavaldavamas vormis. Euroopa üks mahukamaid raudteepärandi kogusid koondab endas nii insenerigeeniust kui ka kujutlusvõimet sütitavat ajalugu. Väljapanek ulatub tööliste argipäevast kuninglike salongideni, aurumasinate ajastust kuni Jaapani Shinkanseni sujuva futurismini. Flying Scotsman – maailma esimene rong, mis ametlikult ületas kiiruse 160 km/h ja näeb siiani välja nagu Hollywoodi staar oma parimal päeval – seisab seal kui väärikas sümbol Briti raudteekultuuri kuldajastust, kõrval elegantselt kumerduv Mallard, endiselt maailma kiireim aururong. Muuseum pälvis 2001. aastal Euroopa aasta muuseumi tiitli (European Museum of the Year), seda on korduvalt nimetatud üheks parimaks tasuta atraktsiooniks Euroopas ning see jõudis viimastel Travellers’ Choice auhindadel külastajate hinnangul „Best of the Best“ esikümnesse. See ei ole lihtsalt ronginäitus, vaid põhjalikult kureeritud ajamasin, mis ühendab esteetika, tehnika ja kultuuriloo üheks terviklikuks ja lummavaks ruumikogemuseks.
Seal, kus maailm rööbastele läks: Shildoni Locomotion ja 100 aurumasinat. TASUTA!
Shildoni linnas, maailma esimese avaliku raudteeliini sünnilinnas, on Euroopa suurim siseruumides eksponeeritud vedurite kollektsiooni. Just siinsetest depoodest väljus liinile esimene Stocktoni- Darlingtoni reisirong. Kõrgete lagedega depoos on nüüd üles rivistatud 100 aurumasinat, nende seas ka raudtee-legendid nagu Stephensonide „Rocket“ — esimene tõeliselt edukas reisirongi vedur maailmas, mille 1829. aasta triumf Rainhilli katsetel pani aluse kaasaegsele rongiajastule. Selle katlaehitus ja kiirus olid toona revolutsioonilised ning Rocketist sai tehniline etalon kogu järgmiseks sajandiks. Locomotion ei ürita paista glamuursem, kui ta on: selle asemel näitab muuseum rongide roostet, kaalu ja kolinat täpselt sellisena, nagu nad kunagi liikusid — ja tänu sellele mõjuvad need vedurid elusamana kui ükski poleeritud eksponaat. Uue galerii kõrval asuv kohvik pakub Stephensonide perekonna retsepti järgi valmistatud ingverileiba, mida saab nautida istmetel, mis meenutavad Eurostari salonge — väike kummardus minevikule ja tuleviku kiirusele. Locomotion ei ülista pelgalt masinaid, vaid meenutab, et just Shildonis, mitte pealinna paleedes, sai alguse liikumine, mis pani kogu maailma rööbastele.
Šveitsi muuseum, mis sõidab korraga minevikku ja tulevikku
Luzernis, maalilise järve ja mägede vahel, asub Šveitsi kõige populaarsem muuseum – Verkehrshaus der Schweiz ehk Liiklusmaja, mille rongisaal on nagu rahvuslik altar. Seal, on šveitslased pannud käima täissuuruses pöörangudud, interaktiivsed rongisimulaatorid ja mudelraudteed. Ajaloolised vedurid, sealhulgas Šveitsi varased elektrirongid ja legendaarse Gotthardi tunneli läbinud masinad, seisavad nagu paraadil, igaüks oma märgilise ajastu esindaja. Rongi- ja rööbasteekultuuri kõrval rullub lahti kogu Šveitsi tehniline närvikava – alates varasematest sidevahenditest ja lennumasinatest kuni kosmosetehnoloogia ja tulevikuliikluseni. Verkehrshaus ei näita lihtsalt, kuidas inimesed liiguvad – see näitab, kuidas rahvas, kes ajab kella sekundi pealt paika, on liikunud läbi sajandite ülima täpsuse ja loovusega. Täispilet maksab 32 CHF, lastele 12 CHF; pere- ja grupipaketid olemas.
Turbavagunid ja aururongid: Lavassaare raba elab rongielu edasi
Pärnumaal, endises Lavassaare turbakaevanduses, tegutseb Eesti ainus toimiv kitsarööpmeline raudtee – elav mälestus ajast, mil rabad suitsesid ja rongid vedasid turvast, mitte turiste. Vanasse depoosse rajatud muuseum ei ole lihtsalt rongihuviliste pühamu, vaid koht, kus metall ei seisa klaasi taga, vaid liigub: aurumasin vilistab, vagunid rapuvad rööbastel ja toss hõljub taeva poole.
Kollektsioonis on üle 80 ajaloolise veduri ja vaguni – suurim selline kogu Baltikumis – ning suvel viiakse külastajad sõitma ehtsate aurumasinatega, mis turbaajastul inimeste igapäevaelu liikumises hoidsid. Rongiga sõitmine on siin mitte niivõrd teenus, vaid rituaal: kandiline pilet, tossupahvak ja aeglane sõit metsatukka.
Aga kui Lavassaare aur juba meeldib, tasub märkmikusse punasega kirja panna 9. ja 10. august 2025, mil toimuvad iga-aastased aurupäevad ja kõik on oodatud rongiga sõitma!
Täispilet maksab 10 €, pensionärile 8 €, lastele (6+ a) 5 €, ning kuni 5-aastased saavad sisse tasuta. Rong liigub, tossab ja vilistab mai lõpust septembri keskpaigani.
Kui rong tõi Haapsallu suve
Haapsalu Raudtee- ja sidemuuseum pole lihtsalt vana jaamahoone nostalgiapahvak, vaid teravale mõttele ja heade rööbastele ülesehitatud rännak Eesti side- ja raudteemeistrite pärandisse. Endine vaksalihoone – üks Eesti ilusamaid – on täis ehedaid esemeid ja ajatut puhkuselõhna, mis meenutab, et just rongiga saabusid Haapsallu sajanditagused pealinnast suvitama kirjanikud, kunstnikud ja äritegelased ja poliitikud pitsiliste päikesevarjude ja elegantsete kostüümidega.
Muuseumi püsinäitus, mis paikneb ajaloolises jaamahoones ja perroonil, kõneleb Eesti raudtee- ja sideajaloost. Pea 220-meetrine perroon, vana auruvedur ja telekommunikatsiooniseadmete kollektsioon muudavad ekspositsiooni pigem põnevaks lavastuseks — aeglaselt avaneb eesti side- ja rongipärand nagu käsikirja peatükk, kus igas esemes peitub terve epohh.
Täispilet maksab 6 €, sooduspilet 4 €, perepilet 14 €.
Lugu ilmus esmakordselt Õhtulehe sisuturundusloona 22. juulil 2025, 10:48
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
