26.11.2025
Rail Baltica ehitus Pärnumaal on jõudmas uude nähtavamasse etappi, kui Tori valda on koondunud mõõdistusmeeskonnad, ligipääsuteede ehitajad ja projekteerijad, et valmistuda ulatuslikeks muldkeha ja rajatiste ehitustöödeks, mis algavad järgmisel kevadel.
Seda lõiku rajatakse Allianss 1 raames – Rail Baltic Estonia, Merko Ehitus Eesti, GRK, NGE Contracting, TSO SAS ja Sweco ühismeeskonna koostöös, mis vastutab Ülemiste–Pärnu ja Tootsi–Pärnu lõikude eest. Paralleelselt töötav Allianss 2 ehitab Pärnust Läti piirini ulatuva põhitrassi. Skandinaavia taristuprojektidest laenatud alliansimudel seob projekteerijad ja ehitajad kokku juba tööde algfaasis, mille eesmärk on lühendada ehitusaega ja vähendada kuluriski.
Novembris algasid ehitusööd
Tori vallas võis märgata esimesi märke suuremahulisest tegevusest novembris, kui alustati geoloogiliste ja topograafiliste uuringutega kogu trassi ulatuses. Geoloogilised uuringud ja geodeetilise profiili kaardistus on vajalikud trassi kõrgusjoonte ja veerežiimi määramiseks tehniliselt keerukas piirkonnas, kus peab arvestama paljude keskkonnatingimustega.
Samal ajal on alanud hooldus- ja ligipääsuteede rajamine, et raske tehnika jõuaks muidu ligipääsmatutele metsa- ja rabamaastikele. Esimene neist – Kivisilla–Oti hooldustee – on juba ehituses ja selle rajamine jätkub jaanuarini. Rääma rabas on avatud teine ligipääs, kuhu rajatakse ajutised platvormid vaiakatsete tegemiseks, mis on eelduseks aluskonstruktsioonide rajamisele. Tööde jaoks kasutatakse vallaga kokkulepitud kohalikke teid ja RMK metsateid.
Pärnu linnaosa piirile jääv Jaama tänava kergliiklustee on Tori valla lõunapoolsete tööde üks nähtavamaid osi. Kergliiklustee projekteerimine on juba käimas ning töödega ollakse graafikus: ehitus valmib juba poole aasta pärast, 2026. aasta mai lõpuks. Tee on eeltingimus suuremahuliste veotööde algusele, kuna sealtkaudu saab Rail Baltica trassi ehitamiseks kasutada kokkulepitud ajutist logistilist liikumiskoridori, ilma et see häiriks piirkonna elanikke või tekitaks liigset lisakoormust Jaama tänava liiklusele.
Mitme Tori valla suure rajatise – näiteks Timmermanni ja Orasselja viaduktide – projekteerimine on lõppjärgus. Esimesed mahukad mullatööd algavad tõenäoliselt 2026. aasta alguses, pärast ehituslubade saamist ja juurdepääsude valmimist. Kõige ajakriitilisem objekt on sillaehitus üle Pärnu jõe, kus keskkonna säästmiseks tohib töötada vaid igal aastal väga piiratud perioodil, 15. juunist 29. septembrini. Pärnu jõele tuleb Rail Baltica trassile täiesti uus sild ainult rongiliikluse jaoks, olemasolevaid sildu ei lammutata. Allianss plaanib alustada jõele sillasammaste ehitust esimesel võimalusel 2026. aastal, et püsida ajakavas – rongiliiklus Tallinna ja Varssavi vahel avatakse 2030. aastal.
Ehituse ettevalmistuses tõuseb üha suuremaks küsimuseks materjalide kättesaadavus. Kohalikud karjäärid ei suuda toota vajalikus koguses nõuetele vastavat materjali muldkeha kandvaks kihiks. Ühe võimalusena kaalutakse aheraine kasutamist, mida tuleks segada kvartsliivaga. Kiirraudtee pealisehituse jaoks sobivat killustikku – seda, mis on vahetult rööbaste ja liiprite all –, Eestis ei ole ning seda tuleb importida, tõenäoliselt Soomest või Rootsist. Pärnu sadama madal süvis piirab suuremate laevade sisenemist, mistõttu hinnatakse alternatiivseid logistikalahendusi.
Võimalused kohalikele ettevõtjatele
24. novembril Tori valla elanikega toimunud kohtumisel arutati, et Rail Baltica ehituse kiirenemine piirkonnas toimub ajal, mil Eesti ehitusturg on juba pinges muude riiklike taristuprojektide tõttu – samas piirkonnas algab ka Via Baltica järgmiste etappide ehitus. Koosolekul märgiti, et mitut tüüpi rasketehnika — eriti buldooserite ja teerullide — saadavus on juba piiratud ning kohaliku tööjõu nappus süveneb 2026. aastal, kui põhitrassi keskosa jõuab suures mahus ehitusse. Võimalik on, et taas tuleb kasutada välisriikide tööjõudu, mis annab võimaluse kohalikele väikeettevõtjatele pakkuda neile ehitusperioodil majutust ja toitlustust.
Tori vald saab taas rongiühenduse
Lisaks rahvusvahelistele kiirrongidele, mis Eestis peatuvad Tallinnas ja Pärnus, on trassil ka kohalikud peatused ning Tori saab taas rongiühenduse. Ka regionaalne rongiliiklus Rail Baltica trassil käivitud 2030. aastal ning Elron hangib liini teenindamiseks viis uut rongi. Tori valla peatuses Urgel ja ka Tootsi peatuses Põhja-Pärnumaal valmivad 2028. aasta lõpuks platvormid ja raudteerajatised. Eraldi hange kuulutatakse veel välja selleks, et leida ehitaja peatuse hoone ning ka parkla ja reisijate ligipääsuteede rajamiseks.
Ehkki pärast raudtee valmimist paranevad kohalike liikumisvõimalused märkimisväärselt, on ehituse perioodil Tori valla elanike murekohaks liikluskorraldus. Teede täielikke sulgemisi Tori vallas ei kavandata ning kõikidest muudatustest liikluskorralduses teavitatakse aegsasti: tööde ajaks kasutatakse ajutisi ümbersõite ja lühiajalisi muudatusi, liiklus jääb kogu ehitusperioodi jooksul avatuks.
Alates 2026. aasta suvest kujuneb Tori vallast aktiivne ehituspiirkond, mis ajutiste ümberkorralduste kõrval toob piirkonda uusi töökohti ja suurendab selle atraktiivsust.
Artikkel ilmus esmakordselt 25. november 2025 Õhtulehe sisuturundusloona
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
