17.12.2025
Eesti andis keskkonnaalase heakskiidu Rail Baltica raudteetrassi lõunapoolseimale lõigule, mis võimaldab alustada järgmisel aastal ehitusega ka sellel osal kiirraudteest.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) möödunud nädalal tehtud otsusega tunnistati nõuetele vastavaks Rail Baltica Kabli–Eesti–Läti piiri lõigu keskkonnamõju hindamise aruanne. Otsus tähendab, et kaheksa üheksast Rail Baltica Eesti trassi keskkonnamõju hindamise aruandest on nüüdseks saanud positiivse hinnangu, viies projekti oluliselt lähemale rongiliikluse avamisele 2030. aastal.
Keskkonnatundlik lõik Läänemere rannikul
Heaks kiidetud lõik kulgeb Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, algab Kabli jõe lähedalt ning lõpeb Ikla külas Eesti–Läti piiril. Tegemist on piirkonnaga, kus raudtee läbib rannamaastikke, metsi ja märgalasid, muutes selle üheks keskkonnatundlikumaks osaks kogu Eesti trassist.
Keskkonnamõju hindamise viis läbi konsultatsiooniettevõte Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE). Aruandes järeldatakse, et raudtee rajamine ja hilisem kasutamine on võimalik ilma olulise pikaajalise kahjuta kaitstavatele elupaikadele – eeldusel, et rakendatakse ettenähtud leevendusmeetmeid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas loomade läbipääsude rajamine, veerežiimi hoolikas reguleerimine ning ehituslahendused, mis vähendavad häiringuid nii ehitus- kui ka kasutusfaasis.
Hindamise käigus analüüsiti ka võimalikku piiriülest keskkonnamõju ning mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele. Järelduste kohaselt on võimalikke negatiivseid mõjusid võimalik vältida läbi täpselt kavandatud tehniliste ja korralduslike lahenduste.
Taristu ja looduskaitse tasakaal
TTJA otsus toetub põhjalikule analüüsile. Keskkonnamõju hindamise eesmärk ei ole anda projektidele automaatselt rohelist tuld ega neid ka põhimõtteliselt peatada. Oluline on hinnata, kas riskid on piisavalt läbi töötatud ning kas nende leevendamiseks on olemas selged ja toimivad lahendused.
„Positiivne otsus kinnitab, et keskkonnamõju hindamise käigus välja töötatud lahendused on piisavalt tugevad ning võimaldavad projektiga vastutustundlikult edasi liikuda,“ ütles Rail Baltic Estonia kestlikkuse juht Kärt Mae.
Tegemist ei olnud pelgalt formaalse menetlusega.
„Fookus ei olnud üksnes nõuetele vastavusel, vaid selles, kuidas raudtee tegelikult suhestub ümbritsevate ökosüsteemidega,“ lisas Mae. „Ökoduktid, veekeskkonna kaitse ja rohevõrgustiku säilitamine on võtmetähtsusega selleks, et sidusus maastikul säiliks ka pärast raudtee valmimist.“
Valmides muudab Rail Baltica oluliselt reisijate- ja kaubaveo võimalusi Balti riikides, pakkudes kiiret ja madala heitega alternatiivi maantee- ja lennutranspordile. Rongide kiirus ulatub kuni 249 kilomeetrini tunnis, lühendades märgatavalt reisimisaegu Balti riikide linnade ja Kesk-Euroopa vahel.
Lisaks majanduslikule ja keskkonnaalasele mõjule on Rail Baltical ka laiem strateegiline tähendus, parandades Euroopa transpordivõrgu vastupidavust ning tugevdades piirkonna ühendatust ja julgeolekut.
Kuna Eestis on nüüd keskkonnaalase heakskiidu saanud kaheksa üheksast Rail Baltica põhitrassi lõigust, on projekt tehniliselt ajagraafikus, mis võimaldab rongiliikluse Tallinna ja Varssavi vahel avada 2030. aastal.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
8
2
1
1
