30.09.2025
Rail Baltica raudtee kohalikku rongiliiklust ootavad nii omavalitsused, kogukonnad kui arendajad, sest raudtee meelitab enda lähedale inimesi ja ettevõtteid ning toob ka kaugemal asuvad töökohad ja meelelahutuse aegruumiliselt maal elavatele inimestele lähemale. Kohalike peatuste raudteerajatiste ehitus on põhitrassi rajamise käigus peatselt algamas, aga teenindava taristu hangeteni jõutakse järgmisel ning ehituseni ülejärgmisel aastal.
Rail Baltica Eesti raudtee osale on planeeritud lisaks kahele rahvusvahelisele terminalile Ülemistes ja Pärnus veel 12 kohaliku tähtsusega regionaalrongi peatust. Tänavu kehtestatud Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringuga said neist lukku kaks lõunapoolseimat – Urissaare ja Surju. Ülejäänud kümnest kaheksa puhul on juba kehtestatud detailplaneeringud, planeeringuprotsess on pooleli veel kahe Harjumaa peatuse osas. Assakul on peatselt plaanis jõuda avaliku väljapaneku ja aruteludeni, Luigel otsitakse veel parimat juurdepääsutee lahendust.
Hoonete, teede ja parklate ehitus algab ülejärgmisel aastal
Enamik kohalike peatuste taristuks tarvilikust maast on riigile ostetud koos raudtee tarbeks vajaliku maaga, vaid osade maatükkide puhul on omandamine alles käimas. Raudteerajatiste, eelkõige ooteplatvormide ehitus on mitmel pool Harju- ja Raplamaal paralleelselt põhitrassi ehitusega algamas. Tõenäoliselt korraldatakse teenindava taristu ehitushange järgmise aasta sügisel, et jõuda 2027. aasta alguses lepingu sõlmimiseni ja samal aastal ka tööprojektide ja ehituseni.
Kohalike peatuste taristu on plaanis välja ehitada etappide kaupa, küll aga ei kärbita ohutuse ega ligipääsude arvelt – planeeritud juurdepääsuteed, ülepääsud ja tunnelid peavad võimaldama liikuda ohutult nii, et keegi ei saaks sattuda juhuslikult raudteele ning loomulikult peab saama rongile nii lapsevankri, jalgratta kui ratastooliga.
Artikkel ilmus esmakordselt 30. september 2025 Õhtulehe sisuturundusloona.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
