27.10.2025
Rail Baltica on raudteetaristu projekt, mille eesmärk on rajada marsruudil Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Leedu/Poola piir uus kaherööpmeline 1435 mm rööpmelaiusega elektrifitseeritud kiire raudtee (projektkiirusega 249 km/h). Erinevates keskkonnamõjude hinnangutest (kokku 9 KMH-d) on selgunud, et RB oma mastaapsusega avaldab olulist negatiivset mõju mitmetele erinevatele kooslustele ja liikidele ning mitte alati ei ole nendele avalduvaid mõjusid võimalik leevendada. Sellistel juhtudel on KMH-dega ettenähtud kompensatsioonimeetmed, mida RBE koostöös RMK, erinevate keskkonnaorganisatsioonide, liigiekspertide ja KeA-ga on hakanud täpsustama ja elluviima.
Lõuna-Pärnumaad läbiva RB raudteetrassi ehitamiseks läbiti Natura erandi protsess ning koostati Natura hindamise hüvitusmeetmete kava. Kuivõrd Luitemaa linnuala metsise elupaikade killustamine ja asurkonna leviala vähenemine on RB tõttu on selge, siis on hüvituskavaga mh ettenähtud ka kompensatsioonimeetmed: metsise PEP-des tuleb teha veerežiimi taastamistööd nagu kraavide sulgemised, teede likvideerimised ning Mustjõe looduslikku sängi juhtimine Kokku on töid vaja teha 11 alal, millest 3 on tehtud. 2025-2026 lõpetatakse tööd ka teistel aladel. Eeldatavasti mahutavad erinevad metsise mängupaigad taastamistööde elluviimise järgselt kuni 11 metsisekukke enam.
RB trassi tõttu toimub sookoosluste kadu ning poolitamine Männiku, Hagudi ja Kaigepere rabadel. Antud mõjude kompenseerimiseks on ette nähtud sooaladel veerežiimi taastamine, millega kaasneb nende seisundi paranemine. Tegemist on kompleksse meetmega, mis omab positiivset efekti ka loomastikule (looduslike elupaikade seisund paraneb) ning RB kliimamõjudele (veerežiimi taastamisega taastub ka nende võime siduda süsinikku). Samuti omab sooalade looduslikkuse taastamine positiivset mõju rabade taimekooslustele ja ökosüsteemidele ning rohevõrgustiku alade kvaliteedile. Meede on oluline ka raudtee liiklusohutuse aspektist, sest see vähendab oluliselt rabapõlengute riski RB naabruses.
Kompenseerimaks kogu RB trassi mõjusid kahepaiksetele, kus peamiselt mõjur seisneb elupaikade kaos, nende kvaliteedi languses ja barjääriefektis, tuleb rajada erinevatesse asukohtadesse kokku 32 kahepaiksetele sobivat elupaika. Eesmärk on rajada või taastada olemasolevad veekogud võimalikult laugeteks ning avada need päikesele piisavas ulatuses, et tekitada kahepaiksetele kõrge väärtusega alad sigimiseks, toitumiseks kui ka talvitumiseks.
Hetkeseis:
Harjumaal 11: 3 tehtud
Raplamaal 14: kõik tehtud
Pärnumaal 7: 6 tehtud
RB trass otseselt teadaolevaid must-toonekure pesakohtasid ei mõjuta, kuid tulenevalt liigi väga suurest liikumisulatusest toitumisel on oluline koosmõju RB erinevatel trassilõikudel kogu Eesti ulatuses, mis tervikuna ületab negatiivse mõju olulisuse künnise. Kotkaklubi on täpsustanud mõjude ulatust kogu RB trassi kohta ning on selgunud, et ligikaudu 82 km erinevaid must-toonekurele toitumiseks sobilkke vooluveekogusid saab mõjutatud RB ehitustegevusest. Kotkaklubi on väljatöötanud Kõrbja, Kergu ja Kalda pesapaikade läheduses vastavad toitumisalade tervendustegevused.
Peamised tegevused on vooluveekogude tervendamised: paisude likvideerimine, erinevate võtetega veekogude looduslikkuse suurendamine, vanajõgede avamine, võsaraied ligipääsu hõlbustamiseks, ammendunud karjääride kujundamine madalateks veekogudeks ning kahepaiksete arvukuse suurendamine tiikide rajamisega. Kõiki tegevusi hakatakse elluviima alates 2026. aastast.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
1
