Rail Baltica on raudteetaristu projekt, mille eesmärk on rajada marsruudil Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Leedu/Poola piir uus kaherööpmeline 1435 mm rööpmelaiusega elektrifitseeritud kiire raudtee (projektkiirusega 249 km/h).
Erinevates keskkonnamõjude hinnangutest (kokku 9 KMH-d) on selgunud, et Rail Baltica (RB) oma mastaapsusega avaldab olulist negatiivset mõju mitmetele erinevatele kooslustele ja liikidele ning mitte alati ei ole nendele avalduvaid mõjusid võimalik leevendada. Sellistel juhtudel on keskkonnamõju hindamistega (KMH) ettenähtud kompensatsioonimeetmed, mida Rail Baltic Estonia (RBE) koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), erinevate keskkonnaorganisatsioonide, liigiekspertide ja Keskkonnaametiga (KeA) on hakanud täpsustama ja ellu viima.
Metsise elupaikade taastamine
Lõuna-Pärnumaad läbiva RB raudteetrassi ehitamiseks läbiti Natura erandi protsess ning koostati Natura hindamise hüvitusmeetmete kava. Kuivõrd Luitemaa linnuala metsise elupaikade killustamine ja asurkonna leviala vähenemine on RB tõttu on selge, siis on hüvituskavaga mh ettenähtud ka kompensatsioonimeetmed.
Kopmensatsioonimeetmetena tuleb metsise püselupaikades (PEP) teha veerežiimi taastamistööd nagu kraavide sulgemised, teede likvideerimised ning Mustjõe looduslikku sängi juhtimine. Kokku on töid vaja teha 11 alal, millest 5 on käesolevaks hetkeks tehtud. Teistel aladel lõpetatakse tööd ajavahemikus 2025-2026 a. Eeldatavasti mahutavad erinevad metsise mängupaigad taastamistööde elluviimise järgselt kuni 11 metsisekukke enam.
Foto: RBE
Hagudi, Kaigepere ja Männiku rabade taastamine
RB trassi tõttu toimub sookoosluste kadu ning poolitamine Männiku, Hagudi ja Kaigepere rabadel. Antud mõjude kompenseerimiseks on ette nähtud sooaladel veerežiimi taastamine, millega kaasneb nende seisundi paranemine.
Tegemist on kompleksse meetmega, mis omab positiivset efekti ka loomastikule (looduslike elupaikade seisund paraneb) ning RB kliimamõjudele (veerežiimi taastamisega taastub ka nende võime siduda süsinikku). Samuti omab sooalade looduslikkuse taastamine positiivset mõju rabade taimekooslustele ja ökosüsteemidele ning rohevõrgustiku alade kvaliteedile.
Meede on oluline ka raudtee liiklusohutuse aspektist, sest see vähendab oluliselt rabapõlengute riski RB trassi läheduses.
Kahepaiksete elupaikade rajamine ja taastamine
Kompenseerimaks kogu RB trassi mõjusid kahepaiksetele, kus peamine mõjur seisneb elupaikade kaos, nende kvaliteedi languses ja barjääriefektis, tuleb rajada erinevatesse asukohtadesse kokku 32 kahepaiksetele sobivat elupaika. Eesmärk on rajada või taastada olemasolevad veekogud võimalikult laugeteks ning avada need päikesele piisavas ulatuses, et tekitada kahepaiksetele kõrge väärtusega alad sigimiseks, toitumiseks kui ka talvitumiseks. Hetkel on Harjumaal valminud 3 ala 11-st, Pärnumaal 6 ala 7-st ja Raplamaal kõik ettenähtud 14 ala.
Must-toonekure toitumisalade tervendustegevused
RB trass otseselt teadaolevaid must-toonekure pesakohtasid ei mõjuta, kuid tulenevalt liigi väga suurest liikumisulatusest toitumisel on oluline koosmõju RB erinevatel trassilõikudel kogu Eesti ulatuses, mis tervikuna ületab negatiivse mõju olulisuse künnise.
Kotkaklubi MTÜ on täpsustanud mõjude ulatust kogu RB trassi kohta ning on selgunud, et ligikaudu 82 km erinevaid must-toonekurele toitumiseks sobilikke vooluveekogusid saab mõjutatud RB ehitustegevusest. Kotkaklubi on väljatöötanud Kõrbja, Kergu ja Kalda pesapaikade läheduses vastavad toitumisalade tervendustegevused.
Peamised tegevused on vooluveekogude tervendamised: paisude likvideerimine, erinevate võtetega veekogude looduslikkuse suurendamine, vanajõgede avamine, võsaraied ligipääsu hõlbustamiseks, ammendunud karjääride kujundamine madalateks veekogudeks ning kahepaiksete arvukuse suurendamine tiikide rajamisega. Kõiki tegevusi hakatakse ellu viima alates 2026. aastast.
Täiendavad kompensatsioonimeetmed
Lisaks praktilistele taastamistegevustele on RBE kompensatsioonimeetmeteks ka kaitstavate alade loomine ja/või olemasolevates kaitsekorra rangemaks muutmine (ennekõike riigimaadel).
Metsis: kokku on moodustatud 11 uut püsielupaika (PEP-d arvatud ka Natura 2000 võrgustiku osaks) ning tehtud tsoneerigu muudatus 2 püsielupaiga alal (sihtkaitsevööndisse). Nende kaudu kompenseeritakse eeldavalt 13 metsisekuke elupaikade kaitse.
Väike-konnakotkas: RB mõjutab 4 pesakohta, mille kompensatsiooniks on 2024-2025 Kotkaklubi poolt leitud uued pesad ning tehtud vastavad kaitse alla võtmise ettepanekud 32-le uuele pesale püsielupaikade moodustamisega (ettepanekus ka toitumisalade hüvitamine läbi riigimaade rendilepingutele tingimuste seadmisega).
Laanerähn: ühe teadaoleva ja potentsiaalselt teadmata elupaikade kompensatsiooniks Ellu ja Nõlvasoo metsise PEP-des ja nende kõrval tsoneeringute muutmine.
Vääriselupaigad (VEP): 23 ha vääriselupaiku tuleb kompenseerida uute aladega. VEP-de kompensatsioon on kogu trassi ulatuses tehtud ning uued alad registrisse kantud.
