19.12.2025
2025. aasta lõpuks on Rail Baltica ehitustööd jõudnud igasse Eesti maakonda, mida tulevane raudteekoridor läbima hakkab. Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal kulgevad tööd eri etappides, kuid ühes rütmis: muldkehad kerkivad ja viaduktid valmivad, kinnitades, et Euroopa standardile vastav kiire ühendus liigub graafikus, et aastal 2030. avada rongiliiklus Tallinna ja Varssavi vahel.
Harjumaa: Ülemistest Rapla maakonna piirini käib intensiivne ehitustöö
Rail Baltica Eesti osa silmapaistvaima objekti, Ülemiste terminali ehitus on nähtav kõigile, kes Tallinnas Ülemiste piirkonda satuvad. Reisiterminali maa-aluste rajatiste, hoone ning ka kergliiklusele mõeldud tunneli ehitamine kulgeb plaanipäraselt lisaks on alanud ettevalmistused 1435mm rööpmelaiusega trassi rajamiseks Ülemiste jaama piirkonnas. Põhitrassi ehitus, mis Harjumaal jaguneb kolmeks lõiguks, edeneb ootuspäraselt – raudtee põhitrassi alusehituse koosseisus ehitatakse ka erinevaid ristuvaid rajatisi, millest tervikobjektina on suurim Kangru liiklussõlm, mis on liiklejatele osaliselt ka juba avatud. Ehituses on ristuvaid objekte nii kergliiklusele kui sõidukitele – nt Rae rohesild, Uuesalu viadukt, Kurna oja raudteesild. Kangru külast-Sakuni kulgevas lõigus, rajatakse Kivi tee kergliiklusviadukti ja Saunasilla kergliiklustunnelit. Saku-Rapla maakonnani kulgevas lõigus käib hoogne töö raudtee muldkeha ehitusel, samuti rajatakse Soo tee raudteeviadukti, Vääna jõe ja Vääna vanajõe raudteesilda, Kiisa ökodukti ning Koosi kergliiklustunnelit. Raudtee kaubavedude jaoks vajalikku Muuga sadama ja Soodevahe lõigu arendusel käib täiendav projekteerimine, mis peab kaante vahele saama tuleva aasta lõpuks, et seejärel alustada juba lõigu ehitamisega.
Raplamaa: töö käib kuuel alamlõigul korraga
Raplamaa 70-kilomeetrine põhitrassi osa on jagatud kuueks alamlõiguks ning kuigi töö edeneb lõikudes erineva tempoga, on progressi näha kõikjal. Kohila vallas toimub kõige vilkam ehitustegevus Kohila alevi vahetus läheduses, kus koos põhitrassi muldkehaga rajatakse ka mitmeid erinevaid ristumisi. Kohila liiklussõlm, mis koosneb erinevatest rajatistest on selle piirkonna mastaapseim arendus – uus liiklussõlm, mis peab tagama sõidukite ja kergliikluse liikuvussujuvuse, on kavas avada 2026. aasta teises pooles.
Kohilast lõunas asuvas Loone-Hagudi lõigus on ehituses kuus erinevat rajatist: Keila jõe raudteesild – millest saab valmimisel Eesti pikim raudteesild, Pureva ja Tamme raudteeviadukt, Mälivere maanteeviadukt ning Röa ökodukt, mis hakkab ületama nii Rail Balticat kui tänast Edelaraudtee taristut. Ehitustööd lõpevad plaanide kohaselt 2027. aasta sügisel. Hagudi–Alu lõigus on ehituslikult põnevaimaks väljakutseks Hagudi raba ületamine – hetkel käivad seal vaipplaadi paigaldamistööd ning rajatakse loomatunneleid. Raudtee muldkeha peab valmima 2026. aasta lõpuks.
Alu-Kärpla 17 km pikkusel lõigul on käimas raudtee muldkeha ehitustööd, lisaks ehitatakse hooldus- ja juurdepääsuteid ning tehakse maaparandustöid. Siia lõiku jääb ka Rapla jaam, mille osas teostatakse ülepääsu ja ooteplatvormide kandekonstruktsioonide ehitustööd.
Kärpla–Selja ning Selja–Tootsi lõikudes käivad raadamistööd ja ettevalmistused ning Tootsini kulgev lõik peab saama valmis hiljemalt 2028. aastaks.
Pärnumaa: uuringutest ehituseni
Pärnumaal on põhitrassi ehitustöödega alustatud Põhja-Pärnumaa vallas, kuid ettevalmistavad tööd on tänaseks jõudnud Tootsi asulast kaugemalegi. Allianss lepingute koosseisus viiakse läbi täiendavaid geotehnilisi uuringuid pea kogu Pärnu maakonda läbiva trassi ulatuses, sealhulgas ka näiteks raudteesilla rajamiseks üle Pärnu jõe. Tootsist kuni Eesti–Läti piirini kulgeval ligi 95 km pikkusel lõigul on vastavaks tunnistatud ka juba kaks keskkonnamõjude aruannet ning kolmanda puhul valmib uus keskonnamõjude hindamine 2026. aasta alguses.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
1
1
1
