21.11.2025
Kohila alevi välimus hakkab lähiaastatel oluliselt muutuma: tulevase Rail Baltica jaama naabrusesse rajatakse uus elamukvartal, kuhu kerkivad liginullenergia korterelamud. Kohila vallavalitsus ja PSP Capital sõlmisid lepingu Tööstuse 29a arendamiseks, mis võiks vallajuhtide hinnangul kujuneda viimaste kümnendite mõjukaimaks kinnisvaraprojektiks piirkonnas.
Neljale hektarile kavandatakse kuus kaasaegset kortermaja kokku 78 korteriga. Arendaja sõnul on eesmärk pakkuda kvaliteetseid, energiatõhusaid kodusid kasvava elanikkonnaga vallale — eriti olukorras, kus Rail Baltica avamine toob piirkonda uusi töökohti ja elanike liikumistrajektoorid muutuvad.
Arendust tutvustaval pressikonverentsil rõhutas Kohila vallavanem Allar Haljasorg, et mõju on võimalik mõista vaid proportsioone võrreldes: „Kui sama mahuga projekt toimuks Tallinnas, räägiksime 4500 korterist.“ Selline võrdlus näitab, kui suur osa Kohila elamufondist ja tulevikust on sellest projektist mõjutatud.
Ajalugu kordub: raudtee kujundab Kohila tulevikku
Haljasorg sidus tänase arengu otseselt alevi ajalooga. Umbes 125 aastat tagasi, kui kitsarööpmeline raudtee ühendas Kohila Tallinna ja Viljandiga, tõi see kaasa tööstuse, ettevõtluse ja elamuehituse puhangu. Sama muster on tema hinnangul tagasi.
„Kui need kolm asja – head ühendused, ettevõtlus ja elamuarendus – saavad kokku, siis Kohila kasvab,“ meenutas ta. „Täna sünnivad need head asjad uuesti, ainult uues kuues.“
Raudtee mõju on näha juba praegu. Tulevase jaama juures käib BLRT valukoja ehitus –14 miljonit eurot maksev tehas alustab tööd järgmise aasta augustis ja annab tööd umbes 70 inimesele – ja mitmed piirkonna tööandjad on öelnud, et just kvaliteetse elamispinna nappus takistab spetsialistide piirkonda kolimist.
Kvaliteetsed kodud muutuval tööjõuturul
PSP Capitali juhatuse liige Karmo Pärnoja sõnul on Kohila ettevõttele loogiline järgmine kasvukoht: arendaja on seni tegutsenud Tallinna külje all valdades ning soovib tuua sama kvaliteeditaseme ka Kohilasse. Ta kirjeldab Kohilat kui head järgmist kasvufaasi, viidates, et paljud piirkonna elanikud pole seni leidnud kohapeal kaasaegseid elamispindu.
Arendusalale kavandatav kuue kortermajaga kvartal ei koosne identsetest majadest, vaid erineva planeeringutega kortermajadest, mis lubavad kujundada tervikliku ja detailideni läbimõeldud elukeskkonna. Arendaja sõnul on praegu algamas projekteerimise faas, mis hõlmab hoonete kõrval ka maastikuarhitektuuri – seda kõike arusaamisega, et piirkond peab toimima tervikuna kohe esimesest päevast. „Me ise eelistame luua valmis elukeskkonda,“ selgitas Pärnoja arendust tutvustaval pressikonverentsil Kohilas, viidates senistele projektidele, kus majadevahelise õueala täidavad välijõusaalid, mitme mänguväljakud ja jalakäijasõbralikud sisehoovid. Esimesena kerkivad kaks hoonet, mis annavad kvartalile mõõtkava ja hingamise; ülejäänud neli lisanduvad järk-järgult, kui turuolukord ja müügitempo suuna ette annavad. Korterid, valdavalt kahe- ja kolmetoalised, on eri suurustes, keskmiselt 64 ruutmeetrit – arendaja sõnul on just sellise mõõduga kodude järele täna kõige tugevam nõudlus.
Pärnoja sõnul võiks ehitus alata umbes pooleteise aasta pärast, rõhutades, et projekteerimisega ei kiirustata, et sünniks kvaliteetne uus keskkond.
Vallale vajalik kasv
Kohila on üks vähestest valdadest Eestis, kus elanike arv kasvab ennekõike sisserände tõttu teistest Eesti linnadest ja valdadest. Kinnisvaraturg on elav: 2024. aastal tehti 61 korteritehingut, neist 41 Kohila alevis, ja pakkumises on tavaliselt kõigest kümmekond uusarenduse korterit.
Haljasorg märkis, et Kohila kompaktne ülesehitus – koolid, lasteaiad ja teenused lühikese jalutuskäigu kaugusel kodudest – muudab selle atraktiivseks nii Tallinna pendelrändajatele kui Raplamaa ja Harjumaa teiste valdade elanikele. Rongiliikluse avamine viie aasta pärast rahvusvahelisel kiirraudteel tugevdab seda liikumisloogikat veelgi.
Tööturu muutused toovad tema sõnul kaasa ka uut tüüpi elukorraldust. Osa inimesi võib eelistada elada Kohilas ning käia tööle Pärnumaale või Tallinna, kasutades kiiret rongiühendust.
Kohalikud tööandjad on juba väljendanud huvi Tööstuse 29a korterite eelbroneerimise vastu, mis võib kiirendada nii ehitust kui müüki.
Artikkel ilmus esmakordselt 20. november 2025 Õhtulehe sisuturundusloona
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
