02.05.2025
Mari Salmu, jätkusuutlikkuse ekspert
Ütlemata selge on see, et Rail Baltic projektil on oluline mõju – mõju keskkonnale, mõju kogukondadele ja ühiskonnale laiemalt. Üks indikaator, mille alusel meie mõju mõõta, on meie kasvuhoonegaaside koguhulk (KHG jalajälg). See näitab, kui suur on meie kasvuhoonegaaside heide, mida põhjustavad meie otsesed ja kaudsed tegevused. KHG jalajälje alusel on võimalik hinnata meie mõju kliimamuutustesse.
Kuigi elektrifitseeritud raudtee ehitusega loome tulevikuks võimalused reisida ja kaupasid vedada väiksema KHG jalajäljega, on meil oluline mõista, milline jalajälg selle ehitamisega siiski ka kaasneb.
KHG heidet tekitavad tegevused ja allikad on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks mõjualaks, vastavalt üldtunnustatud metoodika (GHG Protocol) alusel.
Kogu projekti jalajälje mõõtmine on mündi üks pool, keskendume hetkel sellele, milline on meie ettevõtte tegevuse mõju. Meie organisatsiooni KHG jalajälg 2024. aastal oli ca 174 tonni* CO2 ekv, millest 87,2 % ulatuses moodustab mõjuala 3.
Mõjuala 1 sisaldab meie enda sõidukite kütuse kasutust. Soovime tulevikus suurendada meie kasutuses olevate hübriid- ja elektrisõidukite osakaalu, et vähendada oma jalajälge.
Mõjuala 2 püsib madal kuna meie Tallinna kontori hoones on kasutusel taastuvelekter ja maasoojus. Küll aga „panustab“ meie jalajälge tavaelektri kasutus Tartu kontoris. Oma hübriidsõidukite tankimisel on samuti kasutusel taastuvelekter, hoides meie jalajälge madalamana.
Mõjuala 3 on kaudne heide, mis suures enamuses tulenes transpordist, nii meie enda töötajate tööle-koju liikumisest kui ka tööreisidest. Kui tööreisidest 72% moodustasid lendamised, siis tööle-koju liikumisel kasutati 56% ulatuses sõiduautosid. Meil on palju tööd teha, suurendada oma liiklemisel ühistranspordi kasutuse osakaalu.
Rail Baltic Estonia ettevõtte KHG jalajälg on väike võrreldes sellega, kui me lisame juurde RB projekti vaates olemasolevad andmed ehitustegevuse juures kasutatud elektri ja kütuse koguste kohta, mis annab täiendavalt jalajäljele juurde ca 1062 tonni CO2 ekv. Selguse mõttes hoiame eraldi ehitusega otseselt seotud tegevuste KHG jalajälge, et mõistaksime paremini, milliste tegevuste mõju on suurim. Järjest liigutakse meil ehituslepingute sõlmimisest reaalse ehitustegevuse juurde, millega ka ehitustegevuse jalajälg hakkab tulevikus suurenema.
Kuidas hinnata, kas meie jalajälg on suur või väike? Esiteks tuleb mõista, et arvutuse tulem on meil oluline meie enda tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks aastate lõikes. Õunu ja apelsine ei ole mõistlik võrrelda, samamoodi pole korrektne meil võrrelda oma tulemusi teiste ettevõtete tulemustega, sest organisatsioonid on erinevad.
Kui siiski proovida ja tahta luua arusaamist jalajälje suurusest, siis uurisime teiste ettevõtete aruandeid, kes tegelevad meiega sarnaste tegevustega. Näiteks raudtee opereerimisega kaasnev jalajälg võib olla 1600 tonni ringis, teisalt mõne suure ehitusettevõtte jalajälg võib küündida ca 40 000 tonnini CO2 ekv.
Sel aastal tegime enda organisatsiooni KHG jalajälje arvutuse esimest korda ning keskendusime kõige enam kättesaadavamatele ning kvaliteetsematele andmetele.
Plaanime järk-järgult aina täpsemaks minna, hõlmata rohkem tegevusi mõjualas 3 (sh ehitustegevuses) ja tõsta mõjuala 1 ja 2 andmete kvaliteeti.
Lisaks oleme ootel, et valmiks Kliimaministeeriumi poolt tellitud taristuobjektide ehituse KHG jalajälje kalkulaator ja arvutamise metoodika. See võiks lihtsustada raudtee ehitusega seonduva KHG jalajälje arvutamist nii Eestis kui ka kogu trassi ulatuses. Lisaks võiks see olla hea tööriist, mille abil projekteerimisel kaaluda eri alternatiive nt materjalide valikul kliimamõju osas.
Kindel võib olla, et andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemise kaudu arvutuslikult meie jalajälg suureneb, teisalt see tagab meile ka parema mõistmise, millistes tegevusvaldkondades on meil vaja fookus võtta jalajälje vähendamiseks.
Põnevaid noppeid meie ettevõtte mõjude arvutamiselt:
- Kuigi kasutame töölähetustel väga palju ühistransporti, siis meie tööreiside jalajäljest 72% (19,55 tonni CO2 ekv) on seotud lendamistega. Kindlasti peame leidma võimalusi oma tööreiside vähendamiseks ja eelistama edaspidi otseloomulikult rongisõitu.
- Kontoris kulub ikka kohvi, piima ja kontoripaberit. Meil on aga nende ostetud toodete jalajälg isegi pisut suurem (19,8 tonni CO2 ekv) kui lendamise jalajälg.
- Meie nutikas printer loendas, et printisime täpselt 18 751 lehele. Oleme oma protsessides küll palju kasutamas digitaalseid lahendusi, kuid eesmärgiks võiks olla paberivaba kontor.
Lõpetuseks tuleb rõhutada, et meie kliimamõju on kestlikkuses ja keskkonnateemades vaid üks osa. Keskendume oma loodavas kestlikkuse strateegias laiemalt keskkonna, sotsiaalsetele ja juhtimisalastele teemadele, et tervikuna suunata oma organisatsiooni tegevust jätkusuutlikumal teel.
*Kalkulatsioonides on arvestamata hetkel sõidukikütustest (nii organsatsiooni enda sõidukite, sisseostetud transporditeenuse kui ka tööreiside ja tööle-koju liikumisest) tulenevat ülesvoolu ehk nn well-to-tank (toorkütuse kaevandamise, rafineerimise ja transpordiga) seotud KHG heide.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
1
