29.05.2025
Värskelt, mai alguses Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA juhi kohale asunud Ursel Velve võtab rikkalikust erasektori töökogemusest kaasa innovatsioonipisiku, koostöötahte ning usu andmepõhisesse juhtimisse, nähes nende laialdasemas kasutamises uut hoogu kogu Eesti arengule. Sealjuures kestlik ja roheline mõtteviis on Velve sõnul tulnud, et jääda ka kriiside kiuste nii investeeringuotsuste tegemisel kui ühenduste rajamisel.
Foto autor Arno Mikkor.
Olete pikalt olnud tippjuht erasektoris, seal hulgas juhtinud Mainor Ülemistet, vedanud Ülemiste City innovatsiooni ning Samsung Eestit. Kuidas selle kogemuse pealt hindate praegust ettevõtete kindlustunnet ja pikalt kidunud majanduse tervist?
Olen loomult optimistlik inimene ja olen veendunud, et majanduskeskkond hakkab selginema. Majandus on ju teatavasti tsükliline ning oleme hetkel selle madalseisu tsükli lõpus. Kindlasti toetab kosumist ja kindlustunnet euribori langus, mis on suurendanud valmisolekut uute investeeringute tegemiseks. Aga olulisemgi veel on analüüsida, mida sellest pikast kidumisest õppida. Usun, et oleme kriiside tõttu muutunud veelgi agiilsemaks, paindlikumaks, uutele võimalustele avatumaks.
Milline on või peaks olema Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) panus majanduse kosumisse?
Kahtlemata on EIS-il oluline roll välis- ja jätkuinvesteeringute Eestisse toomisel ning eelkõige valdkondades, mis loovad kõrgemat lisandväärtust. Investeeringute kõrval on selge fookus Eesti ekspordi toetamisel. Peame arvestama, et ka lähiturgudel on olnud majandus languses ning väga paljud sektorid on saanud kriisides pihta. See pani meie ettevõtted uude olukorda, et leida uusi turge. Täna edukaid näiteid on väga mitmeid – Balsnack on sisenenud näiteks kartulikrõpsude kategoorias juba laheriikidesse või Nortal pakub oma teenuseid Kanadas. Püüame EISi tiimiga ekspordivõimekust igati toetada ja innustada.
Euroopa Komisjon reastab igal aastal innovatiivseimaid riike, kus mullu oli eesrinnas Taani ja Rootsi ning Eesti tugev keskmine. Mida peaksime tegema, et jõuda esimeste sekka?
Ettevõtete koostöö ülikoolide ja teadlastega on siin kahtlemata võtmetegur. Täna on olukord, kus ülikoolid on n-ö leiutanud oma asju oma nurgas ning ettevõtjad teises. Tihedat, reaalset koostööd on tehtud vähe ning see peab muutuma. Häid näiteid juba on ning omaenda kogemusest ütlen, et näiteks Ülemiste Citys asutasime tuleviku linna professuuri kui ühe suurima õnnestunud eraalgatuse. Eesmärk on luua ja arendada andmepõhiseid lahendusi linnaruumi rikastamiseks ja paremaks toimimiseks. Täna tihti veel ei jõua teadus reaalselt panustada toodete ja teenuste turule toomisse. Peame ettevõtjatena minema piltlikult öeldes ülikoolide labortisse ning üheskoos need koostöökohad üles leidma.
Teine küsimus on, kuidas süstida ettevõtetesse ambitsioonikust. Seda võiks olla rohkem ning ilmselt on see osaliselt seotud meile loomuomase alalhoidlikkusega, kuid suurem arenguhüpe tuleb ainult siis, kui teeme asju teisiti ning seame suuri sihte. Kui me päriselt mõtleme, et tahame olla Euroopa tippinnovaator ning seame vastavalt sellele ka vahe-eesmärgid ja tegevused. Samm-sammult minema hakates saame kaasata koostööpartnerid, kliendid, poliitikakujundajad – olgu see personaliseeritud meditsiini või rohetehnoloogiate valdkonnas.
„Eesti ettevõtetes on vaja suuremat ambitsioonikust ning sellele lisaks andmepõhist juhtimist, need annavad tegevusele selge suuna ja mõõdetavuse.“
Mõlemad teie viimased töökohad Mainoris ja Samsungis on olnud ambitsioonikad ja innovatiivsed. Mida juhid saavad teha teisiti?
Kõik algab kahtlemata juhtidest ja nende mõtteviisist. Olen töötanud ettevõttes, kus oli mõtteviisiks igal aastal – let’s make it double. Olgu see smart-TV tootesegmendis, turuosa haaramises või muud sihti seades. Ambitsioonikust on vaja ning sinna juurde andmepõhist juhtimist, need annavad tegevusele selge suuna ja mõõdetavuse. Peame muutma normaalseks olukorra, kus kogume andmeid ja oskame neid ka kasutada, nende abil seatud sihte mõõta ja oma tööd hinnata.
Mainisid investeeringute Eestisse toomist, kuid vaadates viimaste aastate kogukondlikku vastuseisu uute tööstuste, arenduste ja algatuste loomisele, siis nende realiseerimine ei ole lihtne. Kas sellest võib saada meie uus arengupidur?
Eesti inimestele on iseloomulik ’tugev oma kodu’ tunne ning kirg oma kodukoha hea käekäigu vastu. See on hea, see näitab hoolimist keskkonnast ja paigast, kus me elame. Teisalt on vastumeelsus tihti kinni selles, et meil riigina, omavalitsusena, ettevõtjana pole ajalooliselt kogukonna kaasamise kogemust. Tänapäeva põlvkonnad aga tahavad olla kaasatud ning juba enne plaanide konkreetsemaks muutumist tuleks selgitada sarnaste suurte ettevõtmiste mõju ja ka kasu. Kas see toob näiteks päikesepargi puhul odavama elektri, tööstuse puhul täiendavad töökohad või võimaluse lastel oma kodukohas käia lasteaias ja koolis. Need omakorda kasvatavad ka kogukonda, piirkonna elujõulisust, maksutulu, heaolu. Pole kahtlus, et vajame ka arenguks täiendavaid transpordiühendusi ning läbi mõeldud võrgustikku.
Hetkel liigub Rail Baltica ettevalmistus tempos, et rongid saavad sõitma hakata 2030. aastal. Mis siin selleks ajaks muutunud on?
Ülemiste piirkond areneb eeldatavasti edasi 24/7 linnaku suunal, see tähendab, et siin on teenused, huviringid, haridus, meelelahutus. Aga ka teadus-arenduse väiksemaid klastreid võiks selleks ajaks siin enam olla, näiteks selliseid Elcogen tüüpi arenduskeskuseid.
Tegelikult 2030. aasta on juba käega katsuda. Ülemiste piirkonnas loodame ka just Rail Baltica terminali vaatest olla rohkem sidusad lennujaama, Ülemiste keskuse ja linnaga. Uuringud näitavad, et siinne piirkond hakkab elama, kui see toob teenused kokku ja seob piirkonna linnasüdamega. Seega Rail Baltica pole kindlasti ainult rong, mis liigub punktist A punkti B, vaid see on hoob kohaliku kogukonna tekkeks ja arenguks.
„Rail Baltica pole ainult rong, mis liigub punktist A punkti B, see on ka hoob kohaliku kogukonna tekkeks ja arenguks.“
Viimase aastate kriisid ja majanduse jahtumine on kahandanud riikidel üle maailma tahtmist roheteemadega tegeleda. Kas teie hinnangul on see teema lõplikult üle parda heidetud?
Vastupidi, roheline mõtteviis ja kestlik tegutsemine on tulnud, et jääda. Meil on üks maa, kus on piiratud ressursid ja see on vastutus. Me ju kõik tahame, et see oleks ka meie järgmistele põlvkondadele olemas. Isiklikult usun ja näen ka ettevõtete tagasiside pealt, et jätkusuutlikkus on oluline ja seda väärtustatakse. Olgu see energiatõhusus hoonetes või rohetehnoloogiate turuletulek andes ettevõtetele võimaluse uueks arenguhüppeks. Jällegi konkreetne näide, kasutasime Ülemistes Eesti idufirma loodud tehisintellektile ehitatud energiasäästulahendusi, mis viis kokku börsihinna, tarbimisprognoosi ja reaalse kasutamise.
Mis on teie jaoks EISi juhina esimene väljakutse?
Bürokraatia vähendamine ja klientide vajadustest lähtuvate teenuste arendus. Bürokraatia vähendamisel on suur roll kliendikogemuse juhtimisel. EIS pakub EL toetusi, käendusi ning paratamatult on sellega tulnud bürokraatia kaasa. Tagasiside klientidelt ütleb, et teenused ja tooted on väärtuslikud, aga bürokraatiakiht on nii paks, et see on ettevõtte jaoks ebamõistlik ja ajamahukas. Seega jah, bürokraatia vähendamise initsiatiiv on väga oluline ja suur teema. Peame hakkama oma teenuseid disainima nii, et need oleksid lihtsad, mugavad ning meie klienditeeninduse tiim saaks teha võimalikult tulemuslikku koostööd olgu selleks eksport, teaduskoostöö või energiatõhusus.
Mis teid igapäeva elus peale töö käivitab?
Rõõmustavad inimesed, kes mind ümbritsevad. Olen rõõmuga nõus tarkade, südamlike ja töökate inimestega koos vaba aega veetma ja ka tööd tegema. Mulle meeldib, kui inimesed ei ole minuga sarnased, see inspireerib ja annab uusi mõtteid. Usun, et paigalseis on sisuliselt tagasiminek ja seetõttu käivitavad mind muutuste ja arengu teemalised mõttevahetused. Olen loomult uudishimulik inimene ja leian, et tuleb katsetada uusi asju nii isiklikus elus kui töös, näiteks hetkel testin, kas AI-treeneri abiga on võimalik ka treenida.
Kui Rail Baltic hakkab 2030. aastal sõitma, siis kuhu sõidaksite?
Arvan, et esimene reis oleks seotud minu hobi ja elustiiliga. Käin Euroopas, nt Poolas ja Saksamaal triatloni võistlustel. Kui sel aastal lendame veel võistlema Euroopasse, siis loodan, et peale Rail Baltic valmimist saame sõita juba rongiga.
Artikkel ilmus esmakordselt 22.05 Maalehe inserdis Järgmine Peatus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
1
