09.09.2025
Eesti liigub sammu võrra lähemale Rail Baltical liikluse käivitamisele aastal 2030: valitsus sai augusti viimasel nädalal taristuminister Kuldar Leisilt ülevaate plaanist soetada kuni viis uut reisirongi, mis hakkavad teenindama regionaalseid liine. Hange kuulutatakse välja juba sel sügisel ning esimesed uued rongid peaksid Eestisse jõudma 2029. aasta lõpus ja kõik rongid kohal olema 2030. aasta alguses.
„Rail Baltica peamine eesmärk on luua kiire ja kaasaegne ühendus Tallinnast Varssavisse ja sealt edasi, kuid oluline on ka selle projektiga kaasnev regionaalne mõõde,“ ütles Leis. „Kohalikud rongid võimaldavad inimestel liikuda kiirelt ja mugavalt oma igapäevaste sihtkohtade vahel. Kiire ja tõhus ühistransport toob suurtes keskustes asuvad töökohad ja teenused kodudele lähemale.“
Uued rongid, millest igas ühes on kuni 200 istekohta, saavad tehnilise võimekuse liikuda kiirusel kuni 200 km/h. Lisaks on ette nähtud äriklass, tualetid, internetiühendus, mugavad istmed, jalgrattakohad ning toitlustuse pakkumise võimalus. Kuigi rongid on mõeldud eelkõige Eesti-siseste liinide jaoks, võimaldab nende tehniline varustus sõita ka Riiga.
Viie rongi maksumuseks hinnatakse 60–75 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks rongidele hangitakse ka hooldusdepoosse vajalikud seadmed. Hange on kavandatud raamhankena, mis annaks võimaluse ka Lätile ja Leedule samas paketis tellimust esitada – mõlemad riigid on selle vastu huvi tundnud.
Tallinn–Pärnu–Häädemeeste liinil saab olema kuni 11 väljumist päevas ning Riia suunal kuni kuus reisi päevas. See tähendaks teenustihendust, mis on võrreldav Elroni praeguse Tallinn–Tartu liiniga.
Minister Leisi sõnul on ajakava küll pingeline, kuid realistlik: tootjad on kinnitanud, et viie rongi valmimine aastaks 2029–2030 on teostatav.
Rahvusvaheliste kiirrongide teenuse korraldamise põhimõtted on kavas Balti riikide vahel kokku leppida 2025. aasta jooksul.
Lugu ilmus esmakordselt Õhtulehe sisuturundusloona 29. augustil 2025, 10:37
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
