05.11.2025
Kogu Rail Baltica tulevane elektri- ja sidevõrk hakkab kulgema läbi torude, mis tehakse valmis siinsamas Eestis. Kaks ettevõtet – Höhle Rapla vallast ja Pipelife Rae vallast – said suure lepingu ning võimaluse tarnida materjali kogu 870 kilomeetri pikkusele kiirraudteele, mis ühendab Eesti aastaks 2030 Euroopa raudteevõrguga. Lepingud ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse ning tegemist on märgilise võiduga tihedas rahvusvahelises konkurentsis: väikestes Eesti valdades toodetud torudest saab uue rahvusvahelise raudtee nähtamatu, kuid elutähtis osa.
Euroopa uus kiirraudtee Rail Baltica on mastaapne ettevõtmine, uus Euroopa standardlaiusega raudtee kulgeb Tallinnast ja Muugalt läbi Pärnu, Läti ja Leedu kuni Poola piirini ning sealt edasi Varssavisse. Seda ehitatakse kiirusele kuni 249 km/h, ja kogu trassi elektri-, side- ja ohutussüsteemide kaitseks vajatakse kümneid tuhandeid kilomeetreid torusid, mille kaudu kulgevad juhtmed ja kaablid.
Nüüdseks on selgunud, et märkimisväärne osa sellest taristust toodetakse Eestis
Raplamaal Lõiuse külas ja Rae vallas. Eesti, Läti ja leedu ühisettevõte RB Rail AS sõlmis esimesed raamlepingud kaablikaitsematerjalide tarnimiseks. Rapla vallas tegutsev Höhle OÜ tarnib multitorud ja Rae vallas Pipelife Eesti AS tehases valmivad kaablikaitsetorud.
Multitorud ja kaablikaitsetorud mängivad olulist rolli raudtee toite- ja sidekaablite kaitsmisel. Need tagavad turvalise, korrastatud ja vastupidava paigalduse, kaitstes kaableid mehaaniliste vigastuste, niiskuse ja temperatuurikõikumiste eest ning lihtsustades hooldust ja tulevasi süsteemitäiendusi.
Esimesed tarned juba tehtud
Höhle OÜ lepingu kogumaht on 15 miljonit eurot, esimesed tarned Leetu ja Eestisse on juba tehtud ning Verston, mis ehitab kolme trassilõiku Raplamaal, on tehase kodumaakonna jaoks mikrotorud juba tellinud.
„See on meie ajaloo suurim projekt,“ ütleb ettevõtte asutaja ja juht Toomas Koobas. „Protsess kestis kolm-neli aastat, dokumentatsiooni oli tuhat lehekülge. Vahepeal oleksin loobunud, aga jonn aitas lõpuni minna.“
Koobas asutas Höhle OÜ ja alustas fiiberoptiliste kaablite jaoks mikrotorude tootmist kümne aasta eest paari töötajaga. „Meie torudesse paigaldatud fiiberoptiline kaabel toob näiteks ülikiire interneti kodudesse ja tagab, et raudtee signaalid jõuavad juhtimiskeskusesse ilma viivituseta,“ selgitab Koobas.
Täna ekspordib Höhle ligi 95 protsenti oma toodangust rohkem kui 25 riiki, varustades Euroopa telekomi- ja infrastruktuuriettevõtteid. Väga kaasaegne tehas asub Raplamaal Lõiuse külas, veerandtunnise sõidu kaugusel nii Kohilast kui ka Raplast. RB Rail ASiga sõlmitud lepingu täitmiseks on praegune tootmisvõimsus täiesti piisav ning kindlustab poolesajale inimesele töökoha Raplamaal järgnevaks 5–7 aastaks.
Kahekorde kasu Rae vallale
Vaid mõne kilomeetri kaugusel tulevasest Rail Baltica liinist asuv Pipelife Eesti tehas Rae vallas tarnib kogu trassi ulatuses kaablikaitsetorusid – materjale, mis tagavad raudtee toite- ja sidekaablite ohutuse ja vastupidavuse. Pipelife Eesti AS on üks juhtivaid torulahenduste pakkujaid Baltikumis juba aastast 1993 ja alates 2012. aastast kuulub see täielikult wienerberger´i kontserni.
„Oleme edukalt läbinud Rail Baltica tehase- ja tootmisauditid, koostanud vajalikud dokumendid ning oleme valmis tagama toodete kättesaadavuse ja alustama täismahulisi tarneid,“ ütles Alar Anga, Pipelife Eesti AS-i tegevjuht.
Rail Baltica tähendab 103 töötajaga ettevõtte jaoks kahekordset kasu: suurt tarnemahtu ehituse ajal ning uut ligipääsu eksporditurgudele tulevikus.
„Kui tulevikus lisandub kiire ja keskkonnasõbralik reisirongiliiklus, toob see kasu kõigile ettevõtetele Rae vallas ja Harjumaal,“ märkis Anga. „Meie jaoks tähendab see lühemaid tarneaegu Lätti ja Leetu, kus meil on juba oma kontorid ja laod – see muudab kogu logistikaahela efektiivsemaks.“
Kuigi tootmismaht kasvab märkimisväärselt, jääb töötajate arv praegusele tasemele tänu investeeringutele uude tehnoloogiasse ja tootmise automatiseerimisse.
„On hea näha, et Rail Baltica ehitus loob võimalusi kohalikele tootjatele ja teenusepakkujatele,“ ütles Rail Baltica Estonia tegevjuht Anvar Salomets. „Eesti ettevõtted on rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimelised – need lepingud näitavad, et meie tööstusel on kõik eeldused kaasa lüüa ka suurtes piiriülestes projektides. Iga selline leping tähendab tööd Eesti ettevõtetele, maksutulu valdadesse ja otsest majanduslikku mõju piirkondadele, kust kiirraudtee läbi läheb.“
Raamlepingud on kvaliteedigarantii
Höhle ja Pipelife’i raamlepingud olid esimesed omataolised Rail Baltica projektis, ülejäänud koondhanked on lõpule viidud ning lõplikud otsused läbivaatamisel. „Need lepingud tähistavad enamat kui pelgalt formaalset sammu – need kinnitavad, et meie tarnijad on valmis suurmahuliseks tööks,“ lisas Marko Kivila, RB Rail AS-i juhatuse esimees. „See tagab, et kõik materjalid sobituvad raudteesüsteemi ning vastavad rangetele ohutuse ja töökindluse nõuetele.“
Raamleping on kolme Balti riigi ja tarnija vaheline pikaajaline kokkulepe, mis sätestab edasiste tarnete üldtingimused, sealhulgas hinnad, kvaliteedinõuded ja tarnekorra, kuid ei loo iseseisvat rahalist kohustust. See annab osapooltele võimaluse tellida vajalikke koguseid kiiresti ja läbipaistvalt, tuginedes juba eelnevalt kinnitatud raamtingimustele. Raamlepingute koguväärtus on 1,13 miljardit eurot, mis hõlmab kogu Rail Baltica projekti ulatuses pealisehituse materjalide hinnangulist maksumust.
Artikkel ilmus esmakordselt 4.11.2025 Õhtulehe sisuturundusloona.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
