30.04.2026
28. aprillil toimus Kurtna sündmuskeskuses Rail Baltica infoõhtu. Kohaletulnud olid oodatult enim huvitatud praegu käimasoleva ehitustegevuse praktilistest detailidest ja ehitustööde kohalikest mõjudest. Kuid samamoodi tuli kõneks Rail Baltica projekti laiem pilt ja rahvusvahelise rongiliikluse väljavaated, sh huvitas kõige enam osalejaid detailsem ajaraam ning see, millal toimiv ühendus Lätiga valmib.
Praktilised küsimused – ehituse mõju
Rail Baltica trassi ehitus on tempokas, mis avaldub ka materjalide mahtudes: eelmisel aastal veeti trassiehitusele umbes 100 000 tonni materjali ning sarnane maht on oodata ka tänavu. Peamised tarneallikad on jätkuvalt Sutlema karjäär (kivitäide) ja Männiku karjäär (liiv). Palju on fookuses olnud ka materjaliveoga kaasnenud tolmu ja pori probleem, mis on suunanud palju ressurssi teede hooldusele, kuid nüüd peaks olukord varasemaga võrreldes leevenema.
Samuti oli inimestel küsimusi, mis on seotud vee liikumise ja kuivendusega. Nii näiteks rajatakse Kõrnumäe tiigi säilitamiseks erilahendused savivalli ja regulaatori näol. Samas Soo tee ja Vääna jõe piirkonnas probleem püsib: olemasolev regulaator on liiga kõrge ning veetaset ei saa piisavalt langetada. Koosi piirkonnas takistab kuivenduse parandamist sidekaabel, mille ümbertõstmine peaks olukorra lahendama.
Eraldi oli fookuses ka veoteede seisukord ja taastamine. Kõik teed on enne tööde algust dokumenteeritud ning töövõtjal on kohustus need taastada. Infoõhtule kohale tulnud elanikud tõid sel teemal välja segaduse liiklusmärkide osas (nt Hao teel), kus kiirusepiirangud ei ole üheselt mõistetavad ja nende hinnangul ka ebamõistlikud.
Kinnitati kohalikule kogukonnale üle, et nädalavahetustel vedusid ei toimu.
Trass ja suuremad rajatised
Piirkonnas ehitatavaks järgmiseks suuremaks objektiks on ökodukt, mille rajamine toob kaasa ka kohaliku teedevõrgu ümberkorraldusi: olemasolev tee muutub tupikuks ja seetõttu rajatakse uus tee. Kiisa ökoduktil omakorda valmistutakse selle lae valamiseks.
Töövõtja andis edasi ka info, et ümber tuleb tõsta kaks gaasitrassi, neist Soo tee piirkonnas asuv kindlasti veel tänavu.
Kõne all olid ka piirkonna kohalikud peatused – tuleb ju Rail Baltica trassile Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste terminalide kõrvale 12 kohalikku peatust. Infoõhtul oli kõneks Kurtna peatusega seonduv, mis kavandatakse möödalaskmise võimalusega ehk lisarööbastega, räägiti ka Saku jaamast. Tõstatus ka teema müratõketest, mille puhul kasutatakse lisaks tavapärastele paneelidele ka looduslähedust loovaid haljastusega kaetavaid variante.
Tööde ajakavast ja rongiliiklusest
Infoõhtul oli loomulikult jututeemaks ka ajagraafik – seda nii kohalikus vaates kui ka kogu raudteetrassi ulatuses. Töövõtja kirjeldas tänavusi eesmärke, mille kohaselt soovitakse aasta lõpuks valmis saada umbes 5 km ulatuses tulevase raudtee muldkeha. Sealjuures tuleb arvestada, et mõnes lõigus – nt Soo tee juures – kerkib trass kuni 7 meetrit olemasolevast maapinnast kõrgemale. Kogu muldkeha valmimise tähtaeg on 2028. aasta. Pärast seda jätkatakse pealisehitusega ning algab ka peatusehoone ehitus.
Rail Baltica raudteeühenduse valmimise ajakavast rääkides rõhutati, et ükski Balti riik pole taganenud Euroopa tasemel kokkulepitud eesmärgist ehitada raudtee valmis 2030. aastaks. Rongiühenduse käivitamisega seonduvalt anti lühiülevaade ka Elroni poolt hiljuti välja kuulutatud hankest regionaalsete rongide soetamiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
