06.08.2026
Enamik eestlasi ei taha autost loobuda. Ja keegi ei nõuagi seda.
Palju huvitavam küsimus on, miks tundub auto Eestis sageli ainus mõistlik valik isegi nende jaoks, kes kasutaksid hea meelega mõnikord rongi, bussi või jalgratast.
Just sellele otsitakse reedel Arvamusfestivalil vastust.
Tartu Ülikooli liikuvusuuringute nooremteadur Elise Jalonen juhib tähelepanu tõsiasjale, millest räägitakse harva: Eestis elab juba praegu suur hulk inimesi, kelle igapäevaelu ongi autovaba.
„Kui me võtame kõik noored inimesed, kes ei ole veel täisealised, siis nemad elavad autovaba elu. Siis sinna juurde täiskasvanud, kellest ligi kolmkümmend protsenti ei omagi autojuhiluba. Ja eakad, kelle seas samuti on palju neid, kes enam autot juhtida ei saa. Meil on juba kolmkümmend protsenti Eesti elanikest, kes elavad autovaba elu,“ ütleb Jalonen.
Küsimus pole seega ainult selles, kuidas inimesi autost loobuma panna. Palju olulisem on küsida, miks on autota liikumine Eestis endiselt nii keeruline.
Arhitekt ja linnaplaneerija Tõnis Savi – arvamusfestivali arutelu „Autovaba elu võimalikkusest Eestis“ üks osalejatest – leiab, et autovabadusest rääkides kasutatakse juba alguses vale mõistet. „Autovabadus ei tähenda seda, et autosid ei ole või et neid ei peaks kasutama, vaid see on pigem nagu sunduse küsimus,“ ütleb ta. „Auto kasutus genereerib vahemaid, mida ainult autoga saab katta.“
See tähendab, et mida rohkem koondatakse poode kaubanduskeskustesse, teenuseid linnaservadesse ja koole kohtadesse, kuhu jalgsi või rattaga ei pääse, seda loomulikumaks muutub auto kasutamine. Mitte seepärast, et inimesed seda tingimata tahaksid, vaid sest muud valikut enam ei ole.
See on küsimus, mille üle vaieldakse täna linnades üle kogu maailma – Pariisist Melbourne’ini. Kas linnu ehitatakse autode või inimeste järgi? Eestis lisandub sellele veel teine, palju keerulisem küsimus: kuidas tagada liikumisvõimalused hõredalt asustatud maapiirkondades?
Kui isegi kestlikkuse juht tuleb autoga
Teooria muutub päriseluks siis, kui inimesed proovivad ise autota liikuda
Rail Baltic Estonia kestlikkuse juht Kärt Mae tunnistab, et otsustas enne Arvamusfestivali järele uurida, kas Paideni oleks võimalik jõuda ainult ühistranspordiga. „Ma hakkasin vaatama, kas ma saaks autovabalt siis tulla siin Arvamusfestivalile. Ja siis selgus, et Türini saaksin rongiga ja selle saabumise ja Paide bussi väljumise vahe on kolm minutit. Ma ei tea, kas ma julgen võtta seda riski,“ tegi ta tähelepaneku.
Mae hinnangul ei sõltu autost loobumine ainult sellest, kas olemas on rong või buss. Just ühendused eri transpordiliikide vahel – rongilt bussile, rattalt rongile või trammilt jalakäijaks – otsustavad sageli selle, kas inimene saab autota hakkama või mitte.
Kas ühistransport peab olema kasumlik?
Kui linnades räägitakse rattateedest ja ümberistumistest, siis maapiirkondades kerkib hoopis teine küsimus: kui palju on ühiskond valmis maksma selle eest, et ka väiksemates kohtades oleks võimalik ilma autota hakkama saada?
Go Groupi juht Jüri Etverk usub, et siin ei ole lihtsaid vastuseid. „Kui te tahate head ühistransporti, siis kolige ära või siis hakake lapsi tegema. Kaks varianti, siis matemaatika töötab,“ ütleb ta provokatiivselt, viidates sellele, et rahvastiku vähenemine seab ühistranspordile paratamatud piirid.
Samas rõhutab ta, et küsimus ei ole ainult majanduses, vaid ühiskondlikus kokkuleppes. „Kui see meie jaoks on ühiskonnale nii oluline, et see näitabki seda, kas Eesti riik on olemas või ei ole, et kas sinna bussiga saab, siis tuleb neid bussiliine kuidagi elus hoida.“
See saab olema reedese arutelu keskseid dilemmasid: kas ühistransport on teenus, mis peab end majanduslikult ära tasuma, või osa riigi lubadusest, et inimesed saavad elada kõikjal Eestis?
Seega, arutelu „Autovaba elu võimalikkusest Eestis“ ei otsi reedel tõenäoliselt vastust sellele, kas autod on head või halvad.
Palju olulisem küsimus on, kas inimene kasutab autot sellepärast, et ta tahab, või sellepärast, et tal ei ole muud valikut. Ja see määrab selle, millist elu on Eestis üldse võimalik elada.
Tule arutelu kuulama reedel, 7. augustil 2026 kell 14.00 Arvamusfestivalile, Paides.
Paneelarutelu Facebooki sündmuse leiad siit.
Festivali kogu programmiga saad tutvuda: https://arvamusfestival.ee/
Artikkel ilmus esmakordselt Õhtulehe sisuturunduses 4. augustil 2026
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
