RB projekti Eesti osa rahastamine:
Rail Baltica projekti rahastusallikad on sihtotstarbelised välistoetused, mida vahendatakse Eesti riigieelarve kaudu ja millele lisandub kohustuslik riiklik kaasfinantseering. Projekti rahastus on toimunud põhiliselt Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toel, millele lisanduvad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulu (EL HKS ehk CO2 vahendid), Struktuurifondide (ÜF) ja Taaste- ja vastupidavuskava Rahastu (RRF) vahendid ning riiklik kaasfinantseerimine.
Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility (CEF))
Connecting Europe Facility (CEF) on Euroopa Liidu rahastusprogramm, mille eesmärk on arendada Euroopa-ülest transpordi-, energia- ja digitaristut. Transpordivaldkonnas aitab rajada uut ja uuendada olemasolevat transporditaristut üle Euroopa. Rahastuse fookuses on piiriülesed projektid ning investeeringud, mis aitavad kõrvaldada transpordivõrgu kitsaskohti ja ühendada seni puuduvaid ühendusi. Euroopa Liidu rahastatud projektide kaudu aitab CEF Transport ellu viia üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhi- ja üldvõrgu eesmärke, parandades Euroopa ühenduvust, liikuvust ja majanduslikku sidusust. Rail Baltica on üks Euroopa Liidu prioriteetseid TEN-T projekte ning selle peamine rahastusallikas on CEF.
Rail Baltica projekti Eesti osasse on EL 2014-2020 ja 2021-2027 rahastusperioodi peale kokku eraldatud CEF vahendeid summas 898,2 miljonit eurot
Taotlusvoorust saadavate vahenditega koos riigipoolse kaasfinantseeringuga ehitatakse Eestis kuni 90 kilomeetrit Rail Balticu põhitrassi. Raudtee muldkeha ehitatakse Harjumaal mitmel põhitrassi lõigul, sh Soodevahe-Kangru, Kangru-Saku, Saku–Harju/Rapla piir ja Raplamaal lõikudel Harju/Rapla piir – Loone, Loone – Hagudi, Hagudi – Alu, Alu–Kärpla ja Kärpla–Selja lõikudel.
Lisaks RB raudtee põhitrassi ehitustöödele on CEFi toetusel rahastatud projekteerimist, maade omandamist ja erinevaid uuringuid.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulu (EL HKS ehk CO2 vahendid)
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS) on üks peamisi kliimapoliitika instrumente, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Transpordi sektori arendamiseks suunatud vahendeid kasutatakse keskkonnasäästlikku transporditaristu arendamist, suurendada raudteetranspordi osakaalu ning vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet. Rail Baltica projekti elluviimiseks on CO₂ vahenditest eraldatud 584,8 miljonit eurot ning täiendavalt 51 miljonit eurot Soodevahe vähese heitega rongide hooldusdepoo rajamiseks.
Rahastuse abil viiakse ellu mitmeid Rail Baltica projekti seisukohalt olulisi tegevusi. Nende hulka kuuluvad põhitrassi projekteerimine ja ehitamine, taristu hooldus- ja energiavarustussüsteemide rajamine, erinevate rajatiste ning liiklussõlmede ehitus, omanikujärelevalve teostamine ning projekti kesksete juhtimis- ja arendustegevuste rahastamine.
Olulisemate toetatavate tegevuste hulka kuuluvad Soodevahe–Muuga lõigu projekteerimine ja ehitus, Rail Baltica infrastruktuuri hoolduskeskuse rajamine, raudtee alusehitus lõigul Selja-Tootsi, Ülemiste–Pärnu ja Pärnu–Läti piiri vaheliste lõikude planeerimine, projekteerimine ja ehitamine ning kiire ajakavaga objektide elluviimine. Samuti toetatakse energiaühenduste ja elektrivarustuse rajamist, Selja alajaama liitumist, vajalike maade omandamist ning RB Rail AS tegevusi. Lisaks kasutatakse CO2 vahendeid CEF`ist rahastatud projektide riikliku kaasfinantseeringu tagamiseks.
Projekti ühe olulise osana rajatakse Soodevahe piirkonda uus vähese heitega rongide hooldusdepoo, mis tagab Rail Baltica ning teiste kaasaegsete rongide tõhusa hoolduse ja opereerimise. See aitab kaasa keskkonnasõbralikuma raudteetranspordi kasutuselevõtule ja arengule Eestis.
Rail Baltica projekt on oluline Eesti transpordisektori rohepöörde elluviimisel. Kaasaegse rahvusvahelise raudteeühenduse väljaehitamine parandab nii reisijate- kui ka kaubaveo võimalusi, suurendab raudteetranspordi konkurentsivõimet ning vähendab sõltuvust maanteetranspordist. Selle tulemusena luuakse eeldused transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste püsivaks vähendamiseks ja kestlikuma transpordisüsteemi kujundamiseks.
Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahastus
Projekti eesmärk on rajada Rail Baltica Tallinna Ülemiste reisiterminali II etapp, Pärnu rahvusvahelise reisiterminali I etapp ning kohalikud raudteepeatused.
Lühikokkuvõte
Projekti raames rajatakse Rail Baltica Tallinna ja Pärnu reisiterminalid ning kohalikud peatused koos nende ohutuks ja toimivaks kasutamiseks vajaliku taristu ja hoonestusega.
Ülemiste terminalist kujuneb kaasaegne transpordikeskus, mis ühendab erinevad liikumisviisid ning pakub reisijatele mugavat, energiatõhusat ja kasutajasõbralikku keskkonda. Terminali arhitektuurikonkursi võidutöö „Light Stream“ („Valgusvoog“) autorid on Zaha Hadid Architects ja Esplan. Avalikul konkursil sai terminal nimeks Linda.
Pärnu rahvusvaheline reisiterminal rajatakse Papiniidu piirkonda. Terminal hõlmab ootealasid, teenindusruume, kohvikut ning ühendusi bussiliikluse, jalgrattaparklate, taksode, autode ja kergliiklusteedega.
Rail Baltica kohalikud peatused parandavad ligipääsu rahvusvahelisele raudteele ning toetavad piirkondade arengut, pakkudes kiiret ja tõhusat ühendust suuremate keskustega. Eestis on kavandatud kokku 12 kohalikku peatust.
