Möödunud aasta detsembrikuu lõpus leidis aset Rail Baltic Estonia noortekogukonna esmakohtumine, mille eesmärgiks oli tuua kokku inspireerivad noored, kes toetavad rahvusvahelist raudteeprojekti ning kelle südamesooviks on anda oma panus kiire, mugava, keskkonnasäästliku ja turvalise transpordiühenduse loomisse Euroopaga. Rail Baltica noortekogukonnaga ühines teiste seas ka 16-aastane transpordihuviline Aaron Torm Peebo.

Peebo teadmiste ampluaa transpordivaldkonnas on imestamapanevalt lai ja teeks silmad ette nii mõnelegi raudtee-ehitust õppivale noorele, sest lisaks põhjalikele teadmistele Tallinna linnatranspordist, oskab Peebo pikalt rääkida ka raudteed puudutavatest rahvusvahelistest ja tehnilistest nüanssidest, ja seda veel lisaks õigete terminitega. Enda sõnul ennustas ta ette ka uue trammiliini rajamise. Küsimusele, kust noormees transpordipisiku endale külge on saanud, vastab Peebo lihtsalt: „Arvan, et sündisin sellega. Vanaema ütles ikka, et see võiks olla mul veres.“

Rongisõit kui teraapia

Kui tavainimene liigub töölt koju punktist A punkti B, ega märkagi, mis sinna vahele jääb, siis Peebol on transporditeemad alati mõttes. Noormehe sõnul on omamoodi teraapiline jälgida rongi ja teiste transpordivahendite liikumist. „Rongiga sõitmine on minu jaoks kogemus, kus sa ei pea mõtlema, saad süveneda oma teemadesse, lugeda raamatut, olla iseendale,“ nendib Peebo.

Peebo peres on kujunenud traditsiooniks külastada aeg-ajalt peretuttavaid Austrias, kus on loomulikult ette tulnud ka regionaalrongidega sõitmist. Noormehe unistuseks on aga ära proovida ÖBB uued Nightjet öörongid. „Oleksin väga õnnelik kui keegi tooks tulevikus ka meile Nightjetid turule, eriti nende uuema versiooni, kus on suuremad istumisalad, kapselkabiinid ja muud mugavused,“ märgib Peebo.

Täna õpib Peebo Gustav Adolfi Gümnaasiumi humanitaarsuunaga 10. klassis ja kuigi võiks eeldada, et suur transpordihuvi tuleb noormehele kasuks ka reaalainete õppimisel, siis tema sõnul see nii ei ole. „Olen läbi ja lõhki humanitaarinimene, õpin keelteklassis, aga usun, et kindlasti tuleb mulle tulevikus kasuks prantsuse keele tundmine,“ nendib noormees ja lisab, et  kui ta peaks tulevikus omandama ka raudtee-alase hariduse, siis tema unistuseks oleks töötada Prantsuse raudteefirmas SNCF Voyageurs.

Rail Baltica saadik oma klassis

Perekond ja kool toetavad Peebo ettevõtmisi ja unistusi igal sammul, sealhulgas tema huvi Rail Baltica projekti vastu. „Koolikaaslased eeldavad tihti minult vastuseid, ehk olen koolis saanud justkui vastutuse, et kui keegi tahab midagi teada, siis mina pean seda oskama. Ja siit minu faktiteadmised paika loksuvadki, sest ma pean siis ise otsima ja uurima,“ naerab Peebo.

Noormehe suureks sooviks on anda õigel ajahetkel oma teadmiste ja loodetavasti ka tulevaste oskustega panus Rail Baltica raudteeprojekti arengusse, mille valmimist ta kannatamatult ootab. „Klassikaaslastega me transpordi teemadel palju ei diskuteeri, aga kui ütlesin, et lähen Rail Baltic Estonia kontorisse intervjuud andma, siis praktiliselt aplodeeriti,“ nendib Peebo ja tunnistab, et klassikaaslased on Rail Baltica projekti suhtes igati toetavad.

Detsembris kohtus esimest korda Rail Baltic Estonia noortekogukond, mille eesmärgiks on tuua kokku noored, kes toetavad rahvusvahelist raudteeprojekti. Noortekogukonna liige on ka Aaron Torm Peebo (all vasakul).

Vaatamata ehitusaegsetele häiringutele kannustab ta inimesi vaatama tulevikku. „See on sama, nagu ehitustööd Tallinna linnatänavatel – täna käib see kõikidele närvidele ja segab mingil määral elukorraldust, aga häid teid tahame me kõik. Aeg läheb ruttu ja üks hetk on kõik need häiringud ununenud,“ sõnab Peebo.

Samuti leiab noormees, et täna ei peaks liigselt pead vaevama projekti tasuvuse üle. „Vaatame näiteks Jaapani Shinkanseni suurprojekti, kus transpordiühenduste parandamine tõstis Jaapani majandust hüppeliselt. See projekt maksis kordades rohkem kui Rail Baltica ja on end igati ära tasunud,“ selgitab noormees.

Kui Peebo peaks valima kõige ilusama reisiterminali kolme Balti riigi seas, siis tema valikuks oleks kindlasti Ülemiste ühisterminal Linda. Linda arhitektuurne lahendus on noormehe sõnul ühelt poolt suursugune ja teisalt annab koduse tunde. „Kuigi Riiast hakkab rongile minema ja maha tulema tõenäoliselt rohkem inimesi kui iial Eestist kokku, siis jääb ta ikkagi n-ö vahepeatuseks. Palju uhkem on olla rongi ninal „Varssavi-Tallinn“ ehk lõpp-peatus, või siis hoopis teekonna algus,“ märgib Peebo.

Rail Baltica noortekogukonnale on Peebol omad ootused. Noormehe sõnul on täna kogukond veel üpriski väike, aga pikemas plaanis võiks sellest kooruda midagi sarnast Tallinna Linna Noortevolikogule. „Minu arvates võiks ka Rail Baltical olla suuremast rühmast valitud n-ö demokraatlik esindus, millel oleks oma eestkostja ja mille kaudu läheksid mõtted soovitusteks, siis otsusteks ning jõuaksid lõpuks siia, teie lauale,“ nendib Peebo.

Noortekogukonna mõõde ei pea Peebo sõnul piirduma pelgalt Eesti riigipiiriga, vaid võiks kasu tuua ka ideede ja mõtete vahetamisel ja koostöövõrgustiku kasvatamisel Baltikumi üleselt. „Üksteise edasi aitamine selles projektis ja teekonnal ongi minu jaoks selle ettevõtmise eesmärk,“ sõnab ta.