Aprillis Rail Baltic Estonia ja Pärnu linnavalitsuse koostöös välja kuulutatud reisiterminali nimekonkursil oli rahvahääletusel 5 nime. Täna kuulutati välja võitja.

203 unikaalse nimepakkumise hulgast pääses nimekonkursi finaali viis nime, mis kõik otsesemalt või kaudsemalt Pärnuga seotud: Lydia, Embecke, Hansa, Pärnu, Raimond Valgre.

„Kuigi rahvahääletus toimus vaid paar nappi nädalat, hääletati 1620 korda ning kuigi mõnda aega käis tihe rebimine Lydia ja Pärnu vahel, leidis rahvas, et sobivaim reisiterminali nimekandidaat on kohanimi ehk Pärnu,“ sõnas Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.


Salometsa sõnul ollakse praeguseks ka Pärnu terminali projekteerimisega praktiliselt lõpusirgel: „Jäänud on veel mõningad detailid, mis vajavad veel mõningast tähelepanu, kuid üldjoontes võib öelda, et Pärnu terminali projekteerimine on lõppenud. Terminali ehitushanke kuulutame välja kas järgmisel või ülejärgmisel aastal, kuna ehitus peab valmis saama ajaks, mil raudtee kasutusele võetakse, mitte oluliselt varem. Küll aga on sellel aastal kavas välja kuulutada Lao tänava ehituse hange ehk põhimõtteliselt teeme algust tulevase reisiterminali juurdepääsu rajamisega.“

„RB Pärnu lõik ja sinna juurde kuuluv taristu hakkab lähiaastatel võtma ilmet. Meile teadaolevalt algab kaubaterminali ja reisiterminali ehitus Pärnus 2023-2024 aastal ning need objektid peaks valmima aastal 2027 ehk kindlasti oleks vaja varsti reisiterminalile nime. Mul on hea meel, et RB Pärnu reisiterminali nimekonkursist võttis osa nõnda palju inimesi, kes tegid tulevasele terminalile oma nimeettepaneku või hääletasid erinevate variantide poolt,“ lausus Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Kuigi Pärnut pakkus nimevariandina kandideerima kuus inimest, siis esimesena tegi nimekonkursi võidu toonud pakkumise Ivo Seeba. Teisele kohale jäänud nimevarianti, Lydia, pakuti koguni 37 korral – esimesena pakkus seda Laili Laasma ning rahvahääletusel kolmandale kohale platseerunud nime, Raimond Valgre, seitsmel korral. Esimeseks pakkujaks oli Märten Metsaviir.  
Võitnud nime esitajale on nimekonkursi korraldaja Rail Baltic Estonia pannud auhinnaks rahalise preemia – 1000 eurot. Teisele kohale 500 ja kolmandale 250 euro suuruse preemia.

Lisaks Pärnu linnapeale osalesid Pärnu linna poolt kokku kutsutud žüriis veel abilinnapead Varje Tipp, Irina Talviste ja Silver Smeljanski, Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala, Indrek Aija Pärnu muuseumist ning turismiarenduse spetsialist Ave Lääne. Rail Baltic Estonia poolt olid žüriis juhatuse esimees Anvar Salomets ning kommunikatsioonijuht Priit Pruul.

Rail Baltica Pärnu reisiterminali ehitamiseks korraldati arhitektuurikonkurss juba 2014. aastal ning selle võitis arhitektuuribüroo PLUSS töö „Water Strider“, mille autoriteks on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides.


Maastikuarhitektuurse lahenduse on teinud Arhitektuuribüroo PLUSS koostöös K-Projektiga.

Pärnusse Papiniidu piirkonda kerkiv omapärase arhitektuuriga terminalihoone on kavandatud perrooni kohale ning on ühendatud galeriidega. Terminalihoonesse on planeeritud 90 istekohaga ootesaal, samuti kohvik, infopunktid ja muid vajalike funktsioone kandvad ruumid.

VIDEO: RAIL BALTICA RAHVUSVAHELINE PÄRNU REISITERMINAL

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. Rail Baltica trassil hakkavad liikuma ka regionaalrongid.
Rail Baltic Estonia on Rail Baltica raudtee arendaja Eestis ja tulevikus selle raudtee Eesti osa taristu haldaja.