Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 69% eestimaalastest ning nendest omakorda 80% hindab projekti mõju Eestile positiivseks, selgus Faktum & Ariko värskest uuringust.

Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (40%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas. Vanuse rühmiti on projektiga enam kursis 45-74-aastased elanikud ning kõige vähem 15-24 aastased noored.

Uuringut läbi viinud Faktum & Ariko projektijuhi Liina Märtini sõnul oskavad enamik vastanutest seostada Rail Balticut rahvusvahelise kiirraudteega. “Ka avatud vormis antud vastuste põhjal saab öelda, et elanikud üldiselt teavad projekti sisu. Suur osa seostas projekti kiire rongiühendusega Euroopasse, Balti riikidesse või ka üldisemalt uue raudtee rajamisega,” ütles ta. Liina Märtin lisas, et pooled elanikest teavad, et trass hakkab kulgema Tallinn-Pärnu suunal.

Uuringu kohaselt peab 78% Rail Balticust teadlikest elanikest projekti mõju Eestile positiivseks. “Kolme enimvastatud positiivse mõjuna nimetasid vastajad kaubavedude ja kaubanduse elavdamist, kiiremat transpordiühendust ning mugavamaid, avaramaid liikumis- ja reisimisvõimalusi,” ütle Märtin. “Projekti negatiivsete mõjudena aga tuuakse välja mõju loodusele ning liigsuuri investeeringuid.”

Läbiviidud uuringust selgus, et Rail Balticust teadlike elanike hulgas on toetajate osakaal projektile 73% ning mittepooldajaid 16% vastanutest.

Uuringuga kaardistati ka rongiga sõitmise harjumused Eesti elanike seas, mille kohaselt kasutab regulaarselt rongi reisimiseks kümnendik eestimaalastest ning ca 40% elanikest ei kasuta rongi peaaegu mitte kunagi. Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola ning 71% nendest kasutaksid sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi.

Uuringutulemused koguti aprillikuu jooksul üle Eesti telefoniküsitluse käigus ja kokku vastas 1026 Eesti elanikku. Valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Hetkel analüüsitakse Harju, Rapla ja Pärnu maakonda läbivaid trassialternatiive, mille tulemusena selgub sobivaim trass. EL rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Täismahus uuring on võimalik alla laadida siit:
Rail_Baltic_Elanikkonna_teadlikkus_ja_hinnangud_2014_Uuringuaruanne_
Lisainfo:

Rasmus Ruuda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik
Telefon 625 6429, 5344 4417
E-post rasmus.ruuda@mkm.ee
Liina Märtin
Faktum & Ariko projektijuht
Telefon: 56 283 993
E-post: liina.martin@faktum-ariko.ee