14.12.2016
Eile riigikogus Konservatiivse Rahvaerakonna korraldatud Rail Balticu arutelul jäi kõlama valitsusliidu ja Reformierakonna tugev toetus Eestit Euroopaga ühendava rahvusvahelise raudteeühenduse rajamiseks Pärnut läbival trassil.
Riiklikult tähtsa küsimusena Rail Balticu teema riigikogu suurde saali toonud konservatiivid kutsusid pulti kolm harrastuseksperti, kes ei jätnud suurprojektis kivi kivi peale. Osaühingu Astrohouse juhatuse liige Endel Oja teatas, et on moodustanud raudteeprojekti hindamiseks sõltumatu asjatundjate komisjoni, kellele tuleb viivitamatult anda kogu majandusministeeriumis olev teave Rail Balticu kohta ning samuti ametkonna tehnoloogiline tugi. «Investeering tuleb kohe peatada,» ütles Oja.
Komisjoni liikmeid Oja ei avaldanud, kuid põhjendas oma nõudmist väitega, et raudteeprojekt rajaneb üksnes poliitilisel ambitsioonil. Oja arvates pole tulevikus põhjust rääkida harjumuspärasest transiidiärist, sest tema kinnitusel ei hakata kaupu edaspidi mitte transportima, vaid hoopis ladustama.
Ostu ja tarneahelate juhtimise ühingu auliikmena esinenud Illimar Paul deklareeris, et Eesti ei vaja uut raudteed. «Meil pole vaja midagi juurde ehitada,» rõhutas ta.
Pauli meelest kuulub raudtee tehnoloogilise lahendusena möödanikku ning valitsus peaks kaaluma hoopis uuendusliku Hyperloopi ehitamist. Ekspert ei osanud küll nimetada Hyperloopi maksumust, kuid rääkis, et tegemist on lahendusega, mille puhul nii reisijad kui ka kaup asetatakse kapslisse ja imetakse siis läbi toru sihtkoha poole kiirusega 1200 kilomeetrit tunnis.
Ühingu ARB juhatuse liikme tartlase Priit Humala sõnul tuleks naasta varasema Rail Balticu projekti juurde, mis viiks rongid Tallinnast Riiga Tartu kaudu. Humala väitel on valitsus salastanud Rail Balticu rajamisega seotud rahvusvahelised lepingud ja ühisdeklaratsioonid, kuid sellegipoolest kinnitas ta, et kui raudtee ikkagi läbi Pärnu rajatakse, siis odavat rongisõitu oodata pole.
Suurimaks riskiks nimetas ta asjaolu, et kaubavoogude prognoosimisel peetakse silmas ka Loode-Venemaalt pärit kaupa. «Kui kaup tuleb Venemaalt, siis saab ta selle ka ära võtta,» lisas Humal.
Ühtegi Rail Balticu rajamisega seotud professionaali polnud konservatiivid arutlusele kutsunud.
Ehkki konservatiivide liider Mart Helme nimetas oma tulises sõnavõtus kõiki Rail Balticu pooldajaid põmmpeadeks, avaldasid nii valitsusliit kui ka opositsiooniline Reformierakond uuele raudteele poolehoidu.
Rail Baltic on riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Erki Savisaare sõnul juba andnud tõuke Tallinna arenguks, tuues kaasa uute trammide ostmise ning trammitee pikendamise kuni lennujaamani. «Rail Baltic arendab kohalikku elukeskkonda,» kinnitas Savisaar.
Sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi selgitas, et Eesti on nurgatagune maa, mis vajab uusi ühendusi maailmaga. Majandusliku argumendina esitas Marrandi ettevõtluse suurt huvi ning Soome valmisolekut suunata Vuosaari sadama kaudu igal aastal ligi 6 miljonit tonni kaupu just Rail Balticule.
«Soome kaupadele kujuneb Rail Baltic kõige otsesemaks teeks sellistesse riikidesse, nagu näiteks Itaalia,» rääkis Marrandi.
Kuigi varem olid mõned IRLi juhtivpoliitikud avaldanud, et Humala mõjul tekkisid neil kahtlused, kõlas ametlik seisukoht toetavalt. «Rail Baltic on meile elu küsimus,» lausus IRLi fraktsiooni nimel esinenud Andrus Metsoja.
Riigikogu arutelu kommenteerinud logistikateadlane ja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend nimetas Rail Balticu trassi rajamist Tartut läbivale raudteele tehniliselt mõeldamatuks.
«Ainuüksi kahte erinevat turvangu- ja juhtimissüsteemi ei saa ühel ja samal raudteetrassil kasutada,» selgitas teadlane.
Rail Balticu puhul tuleb analüüsida kogu Läänemere piirkonda, sest uue raudtee kaudu hakkavad kaupu saama nii Tallinna, Riia, Klaipeda, kuid ka Gdanski sadam. «Arvestada tuleb, et tööstus hakkab uue trendina kolima Aasiast Euroopasse ning seetõttu muutub lähituleviku arusaam transpordivajadusest väga palju võrreldes sellega, mida me praegu näeme,» lisas Lend.
