Uus korter Riias maksab kolmandiku võrra vähem kui samaväärne Tallinnas. Mitte sellepärast, et ehitamine oleks odavam, vaid seepärast, et lubade menetlemine võtab aasta, mitte kolm. Kui Rail Baltica valmib, sõidab Tallinnast Riiga kiiremini kui Tallinnast Tartusse. Uue põlvkonna kinnisvaraarendaja Kristjan-Thor Vähi ei oota: tema jaoks on kaks Balti pealinna juba täna üks majandusruum. Ta ehitab juba praegu lähtuvalt sellest teadmisest.

Alguspunkt, mitte ääreala

Invego juhatuse liige Vähi poolehoid Rail Balticale ei tule pelgalt vajadusest parema infrastruktuuri järele – see on identiteediküsimus. Ta viitab inimestele, kes kurdavad Eesti asukoha üle geograafilisel äärealal ja pöörab selle loogika ümber. „Eestlastel oleks ju ikka õige eurooplastena öelda, et meie siin oleme alguspunkt,“ ütles Vähi Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverentsil „Majandus saab rööpad alla“. „Meil on täna väga oluline suur missioon taas ühendada kõik need punktid. Just kiirem ja mugavam juurdepääs kõigile punktidele on minu jaoks Rail Baltica tähtsaim omadus.”

Kaks koduturgu

Vähi jaoks ei ole Läti eksperiment ega kõrvalprojekt, vaid võrdne koduturg. Invego grupp, kuhu kuulub üle 60 ettevõtte, arendab praegu Eestis, Lätis ja Portugalis kokku 30 projekti. Valminud on üle 150 000 ruutmeetri elukondlikku kinnisvara ning 50 000 ruutmeetrit ärikinnisvara. Grupi tuntumaid töid on hiljuti valminud Krulli Pargi ärikvartal Tallinnas.

Vähi esimene tehing Läti kinnisvaraga oli üle kahekümne aasta tagasi. Täna käib ta Riias praktiliselt iga nädal, mitte korraks üheks koosolekuks, vaid ikka kaks-kolm päeva korraga. Ta räägib linnast soojusega, mida kohtab mobiilsuskonverentside laval harva: „Moodne linn, ühelt poolt kodune, teiselt poolt täiesti teistsuguse vaibiga kui Tallinn.“

See ei ole lihtsalt retoorika. Invego on oma positsiooni sõnastanud konkreetselt: „Meil on kaks koduturgu, Eesti ja Läti võrdselt.” Täna on Läti mahud Invego portfellis suuremad kui Eesti omad. Kaheksa mahukat projekti on praegu arenduses ja müügis Riias ja selle lähiümbruses.

Bürokraatia võrdlus: Riia vs Tallinn

Vähi toob välja ühe konkreetse arvu: uue kodu lõpphind on Riias Tallinnaga võrreldes kolmandiku võrra soodsam. Põhjus? „Ehitushinnad on meil Lätiga samad – me oleme üks suur turg – aga menetlusaeg on oluliselt lühem.„ Planeeringute ja lubadega seotud paberimajandus võtab Riias aega aasta kuni paar. „Lõpptarbija on see, kes selle vahe tegelikult kinni maksab.“

„Tallinn on kinnisvarasektoris umbes viis aastat Riiast ees, aga see vahe on hakanud kahanema.”

Muutus on olnud kiire. „Täna näeme Riia linnas väga positiivseid ja teotahtelisi inimesi, ametnikke, kes päriselt tahavad rajada tulevikulinna parimal võimalikul moel,“ ütleb Vähi. „Meie kohalikel omavalitsustel on sealt päris palju õppida.“

Foto: Karli Saul
Möödunud aastal pälvis Invego Läti Ehitusettevõtjate liidu aastapreemia. „Ei olnud keegi kade ka kiitma,” märkis Kristjan-Thor Vähi, kes näeb Riiat ja Tallinna ühe turuna. Pilt on tehtud Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverentsil „Majandus saab rööpad alla“. Foto: Karli Saul

Laulev revolutsioon ja konkurendid

Vähi noorusaeg oli Balti keti aeg. „Kolm väikest vaprat riiki võitlesid end lauldes vabaks. Õlg õla kõrval oli uhke tunne.” Sellele järgnes paar kümnendit, mil Eesti ja Läti kasvasid lahku. Venemaa sõda Ukrainas on seda muutnud — aga olukord ei ole veel rahuldav.

Hiljuti Riias nädalavahetust veetes avastas Vähi midagi häirivat: „Kuulsin avalikus ruumis kõikjal soome keelt, aga eesti keelt praktiliselt mitte. Mõtlesin endamisi, et midagi on siin nüüd viltu.“ Tema soovitus on: „Me peaksime rohkem ennast avama, mitte nii kindlad põhjamaalased olema. Meid oodatakse seal väga.“

Artikkel ilmus esmakordselt 28. mail 2026 Õhtulehe sisuturundusloona

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Rõõmsana
0
Üllatunult
0
Targemana
0
Ükskõikselt
0
Kurvana
0
Vihasena
0