Kusagil Euroopas istub praegu inimene rongis. Vaatab aknast välja, joob muretult kohvi, teeb tööd või kuulab muusikat. Ta ei närveeri turvakontrolli järjekorras, ei otsi parkimiskohta, ta ei istu ummikus. See inimene võiksid olla sina. Ehkki Rail Baltica tuleb ­alles aastaks 2030 ja me ei jõua ära oodata, siis aga Interrailiga saad selle tunde juba täna. See inimene rongis võid olla sina juba täna.

Hea uudis on see, et Eesti Elron, Läti Vivi ja Leedu LTG Link kooskõlastasid 2025. aasta veebruaris oma sõiduplaanid – ja kõik kolm on Interraili süsteemis. See tähendab, et saad astuda rongi Tallinnas, ümber istuda Riias – ning jõuda rongiga Vilniusesse, sealt Varssavisse, sealt Berliini ja sealt kuhu iganes. Nagu teised eurooplased on teinud aastakümneid: kodust raudteejaama, seal rongi peale, siis puhkusele, tööle, kooli.

Aga mis see Interrail üldse on?

Interrail on rongipass, mis on olemas olnud alates 1972. aastast. See on rongipass, mis annab Euroopa elanikele õiguse sõita rongiga vabalt läbi 33 riigi ühe kindla hinnaga, ostmata iga kord eraldi piletit. See on üks toredaim viis Euroopat avastada ning kogemus, mis muudab sind tõenäoliselt natuke paremaks inimeseks. Ehk et ostad ühe passi, astud Tallinnas rongi ja pass kehtib kogu teel kuni Lissabonini välja.

Tallinnas toimunud konverentsil jäi kõlama mõte, et öörongid oleks vajalik ja võimalik Leedu, Läti ja Eesti vahel käima panna kohe, sest nõudlus on täiesti olemas.
Foto: European Sleeper
Tallinnas toimunud konverentsil jäi kõlama mõte, et öörongid oleks vajalik ja võimalik Leedu, Läti ja Eesti vahel käima panna kohe, sest nõudlus on täiesti olemas. Foto: European Sleeper

Rongireis on parem elukvaliteet

Paljude eurooplaste jaoks on rongiga tööle või puhkusele sõitmine juba ammu normaalne elu osa, mitte eriline ettevõtmine. Nädalavahetuseks minnakse teise riiki nii tööle, suuremale konverentsile kui perepuhkusele. Rong on mugav ja stressivaba: selle asemel, et jõuda sihtkohta kurnatuna, jõuad kohale puhanuna.

Rail Baltica toob selle mugavuse ka Eestisse. Aga tegelikult on Euroopa rongiga kättesaadav juba täna, tuleb lihtsalt osta Interraili kodulehelt digitaalne pass ja alla laadida Rail Planneri rakendus. Enamikule kohalikele ja piirkondlikele rongidele saad lihtsalt peale istuda ning eelnevat broneeringut pole vaja. Kiirongidel (nt Prantsusmaa TGV, Itaalia Frecciarossa), populaarsetel marsruutidel ja öörongidel tuleb eraldi istekoht broneerida. See maksab tavaliselt 5–35 eurot ja seda tuleb teha varakult, sest passiomanikele on kohti piiratud arv. Jah, selline reis võtab täna kauem aega kui tulevikus, aga praeguse ühendusega käib kaasas midagi, mida ei saa Rail Baltica valmimiseni edasi lükata: kogemused ja elamused.

Kas Interraili pass tasub ära?

See sõltub sellest, kui palju reisid. Kui plaanid sõita läbi mitu riiki ja kasutad passi aktiivselt, siis enamasti tasub ära — eriti noortepiletiga (alla 28aastastele) on hind märkimisväärselt soodsam. Hea test: liida kokku tavapiletite hinnad sinu kavandatud marsruudil ning võrdle passihinnaga. Kui marsruut on pikk ja mitmekülgne, võidab enamasti pass.

Kui aga plaanid vaid ühe-kahe sihtkohaga rahulikku reisi, kus tead täpseid kuupäevi ette, tasub kaaluda ka tavapileti ostmist. Mõnikord on need odavamad, eriti kui broneerid aegsasti.

Esmakordseks reisiks on mõistlik soetada näiteks kaks nädalat kehtiv Flexi-pass, mis annab piisava paindlikkuse.

Kellele see sobib?

Rongireis Euroopasse ei ole ainult noorte seljakotirändurite asi.

Puhkusereisijale ja seiklejale: paindlik Flexi-pass tähendab, et kogu reisi pole vaja ette planeerida. Jää linna paigale, kui meeldib.

Peredele: rongis on ruumi. Laps saab liikuda, mängida, süüa, kui tuju tuleb. Rongis on teekond juba osa puhkusest. Alla 12aastased lapsed sõidavad paljudel Euroopa raudteedel väga soodsalt.

Seenioridele: rong on mugav. Pole pikki turvakontrollist järjekordi, pole pagasi kaalupiire, pole ahistavalt kitsaid istmeid, kust vajadusel ennast sirutama ei pääse. Öörong viib magades sihtkohta – kui läksid magama Varssavis, ärkad Viinis.

Ärireisijatele: rongis on aeg kasulikult sisustatud. Sülearvuti lahti, ühendus olemas, keskkond rahulik. Rong annab vajalikud lisatunnid ning viib reeglina kesklinnast kesklinna.

Kultuurihuvilistele: Euroopa parimad muuseumid, ooperimajad ja vanalinnud ei asu ainult suurlinnades. Rongiga jõuad päevaga Salzburgi, Brüggesse, Heidelbergi või Ceský Krumloví – kohtadesse, kuhu otselende pole või on harva, aga mis on täpselt see Euroopa, mille pärast üldse reisile minnakse.

Saad peagi 18? Rongireisid Euroopas võivad sulle olla tasuta!

Üks kord inimese elus ei ole Interraili pass mitte lihtsalt soodne, vaid võib olla täiesti tasuta. DiscoverEU on Erasmus+ programm, mis annab 18aastastele noortele võimaluse avastada Euroopat rongiga. Kaks korda aastas toimuval konkursil jagatakse tasuta reisipasse, millega saab kuni ühe kuu jooksul külastada pea 30 Euroopa riiki. Reisida võib üksi või kuni neljaliikmelise sõpruskonnaga. Lisaks saavad noored soodustusi majutuselt, transpordilt, kultuurisündmustelt ja mujalt.

Rail Baltic Estonia annab igal suvel viiele Eesti noorele 500eurose reisitoetuse, mis aitab katta toidu-, majutus- ja muud reisikulud.

LOE RONGIREISIJATE ELAMUSTEST EUROOPAS:

Suplused Münchenis, pitsa Pesaros ja Deutsche Bahni needus: Paula Ritsi rongisuvi
DiscoverEU programmi ja Rail Baltica stipendiumi toel sõitis Paula Rits (18) läbi Euroopa, istudes täis rongides, jalutades tundmatutes linnades ja saades üksinduse ja vabaduse õppetunde.

Rongiga Londonist Tallinnasse: miks maailma tuntuim rongireisija usub, et parimad reisid ei alga lennujaamast

Rahvusvaheliste rongireisijate piibel, portaal Seat61 sai alguse just sellistest sõitudest: nelja päeva jooksul Londonist Euroopa teise otsa, ilma kordagi õhku tõusmata. Mark Smithi sõnul ei ole rongisõit romantiline nostalgia, vaid meie tulevik.

Kuidas kaks Eesti naist sõitsid rongiga läbi viie jõululinna ja avastasid Euroopa kõige mõnusama turu

Rongiga saab jõuluturule sõita ka Eestis, aga märksa põnevam on seda teha Euroopas. Kaks reisipisikust nakatunud Eesti naist, Thea Karin ja Jana Rand võtsid ette viis Euroopa linna koos eriilmeliste jõuluturgudega.

Artikkel ilmus esmakordselt 2. juunil 2026 Õhtulehe sisuturundusloona

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Rõõmsana
1
Üllatunult
0
Targemana
1
Ükskõikselt
0
Kurvana
0
Vihasena
0