Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja arvutanud, et Rail Balticu trassi rajamine puudutab ligikaudu 700 kinnisasja, millest 150 kuuluvad juba riigile.

Rail Balticu projektijuht Miiko Peris ütles Vikerraadio saates „Reporteritund”, et arvestades mahtu, on kinnisasjade arv väike – trassi pikkus on 211 kilomeetrit ja see puudutab ligikaudu 550-600 eraomandis kinnistut, mille puhul tuleb rääkida negatiivsete mõjude kompenseerimisest.

„Arvestades meie teisi kogemusi majandusministeeriumis teeprojektide elluviimisel ei ole see tegelikult suur number. Ei saa öelda, et see on täiesti olematu, sest seal on inimeste eraomand, inimeste kodud, mis on kindlasti ka meile väga olulised. Nendega tuleb tegeleda,” rääkis Peris.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on hinnanud seda statistikat teiste teeobjektide statistikaga võrreldes, täpsemalt seda, kui kaugele need vaidlused võiks minna ning kui palju maavaidlustest jõuaks kohtusse. Selle kohaselt lahenevad 90 protsenti vaidlustest kokkuleppega.

„See tähendab, et inimesed leiavad riigiga mõistuspärase kokkuleppe, millele nad ise on valmis alla kirjutama. Ja loomulikult on riigi poolt teha, et see kokkulepe isiku suhtes oleks võimalikult mõistlik,” sõnas Peris.

Perise sõnul jõutakse allesjäänud kümnendikuga mõnega mitmendas ringis kokkuleppele ning mõni vaidlus jõuab ilmselt ka kohtusse.

Valitsusse peaks trassialternatiivid jõudma novembri alguses. 2015. aasta alguses tahab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustada avalikkusele lõplikku planeeringulahendust.

„Mis on arvestanud kõikide kompromissidega, et kas oleme kõigest õigesti aru saanud. Samal ajal läheb lahti ehitusprojekti koostamine,” rääkis Peris.

Kui kõik läheb hästi, võib ehitustöödega alustada 2017. aastal, realistlikum on Perise sõnul siiski 2018. aasta. Eesti omafinantseering Rail Balticu ehituses on 460 miljonit eurot.

Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/41ad27ad-c6dc-4297-8317-1a1737c38045