01.09.2026
Pēteris Celms,
RB Rail AS-i finantsstrateegia ja majandusüksuse juht
Rail Baltica prognoosib 2046. aastaks reiside arvuks 51,7 miljonit. Kõlab ulmeliselt?
Vaatama peab, kui palju me juba praegu reisime – ligi 70 miljardit reisijakilomeetrit aastas – mitte seda, kui palju meid kokku on. Rail Baltica prognoos eeldab, et meie osa meie tänasest reiside mahust liigub raudteele.
Seiske reede pärastlõunal Via Baltica ääres ja vaadake liiklust: autod muudkui voorivad Pärnu suunas, rahvast täis bussid sõidavad Riia ja Vilniuse poole. Või vaadake Tallinna lennujaamas inimesi, kes tunglevad Riia lendu oodates väravas. Baltikumis ei ole puudust ringi liikuvatest inimestest, mida kinnitab ka turismistatistika.
Eurostati andmetel läbitakse Eestis, Lätis ja Leedus igal aastal ligikaudu 70 miljardit reisijakilomeetrit. Peaaegu kõik need sõidetakse maha maanteel, sest enamiku oluliste sõitude jaoks puudub konkurentsivõimeline raudtee – Tallinnast Riiga sõidab rong läbi Tartu praegu kuus tundi ja ka selle kvaliteediga on see tihti välja müüdud.
Reisivad inimesed on meil seega täiesti olemas: lihtsalt praegu nad sõidavad autoga, istuvad bussis või ootavad 90 minutit lennujaamas oma 45 minutilist lendu.
Asi on raudtee puudumises
Üks levinumaid arusaamatusi tuleneb sellest, et transpordistatistika mõõdab sõitude arvu, mitte reisijate arvu. Rail Baltica prognoositud 51,7 miljonit reisijat aastaks 2046 tähendab 51,7 miljonit nende inimeste tehtud sõitu – täpselt samamoodi, nagu kõik Euroopa raudtee-ettevõtted oma statistikat esitavad.
Võrdluseks: Läti riiklik rongioperaator Vivi teenindas 2025. aastal 21,3 miljonit reisijat, kuigi riigis elab vaid 1,85 miljonit inimest. Saksamaal registreeriti 2024. aastal 2,9 miljardit rongireisi. Need arvud tunduvad erakordsed ainult siis, kui neid ekslikult pidada elanike arvuks – need peegeldavad seda, mitu rongireisi elanikud kokku tegid.
Rail Baltica prognoosid on aja jooksul kasvanud lihtsal põhjusel: raudtee ise on muutunud. Esialgne 2011. aasta AECOMi nõudlusanalüüs lähtus üsna tagasihoidlikust plaanist – väljuma pidi vaid kaheksa linnade vahelisest rongi päevas peatustega ainult suuremates linnades, näiteks Eestis oleks see tähendanud vaid Tallinnat ja Pärnut. Praegu on lisandunud neile 12 kohalikku peatust ainuüksi Eestis.
Transpordiharjumusi kujundatakse
Tänased prognoosid põhinevad märksa võimekamal raudteel: kiired ühendused Balti pealinnade ja lennujaamade vahel, öörongid Euroopasse ning tihe regionaalrongiliiklus igas riigis.
Prognoositav reisijate arv on seega ka kasvanud, sest täna ehitatav raudtee erineb 2011. aasta plaanidest ning pakub väga palju rohkem võimalusi. Nõudlus reageerib teenuse kvaliteedile.
Selles kontekstis jäävad prognoosid üllatavalt tagasihoidlikuks. Aastaks 2046 peaks Rail Baltica andma vähem kui neli miljardit reisijakilomeetrit aastas – ligikaudu viis protsenti Baltikumi praegusest umbes 70 miljardi reisijakilomeetri suurusest aastamahust.
Auto jääb endiselt peamiseks liikumisviisiks. Prognoos eeldab lihtsalt, et osa sõitudest liigub raudteele siis, kui sellest saab päriselt konkurentsivõimeline alternatiiv. Keskmiselt tähendaks see inimese kohta umbes 600 kilomeetrit rongisõitu aastas. See on sama, kui praegu kaks korda aastas rongiga edasi-tagasi Tallinnast Tartusse sõita.
Kogu Euroopa investeerib rongiliiklusesse
Viimaste aastate kogemus näitab, et see hinnang võib olla liiga konservatiivne. 2025.aastal teenindasid Vivi (Läti), Elron ja LTG Link (Leedu) kokku ligikaudu 35 miljonit reisijat olemasoleval vana laiusega raudteedel, kus endiselt puudub ilma ümberistumiseta Tallinna–Vilniuse ühendus. Lätis tegi reisijate arv rekordi pärast Vivi uute rongide kasutuselevõttu.
Rail Baltica esimese etapi prognoos 14,8 miljonit rongisõitu aastas. Kogu võrgu valmimisel kasvab see 51,7 miljonini – vaid umbes poolteist korda rohkem kui Baltikumi praegune rongireiside koguarv.
Sama kinnitab rahvusvaheline võrdlus. Baltikumi elanik teeb praegu keskmiselt umbes kuus rongisõitu aastas. Tšehhis on vastav näitaja 17,5 ning Saksamaal, Taanis ja Austrias üle 35. Luksemburgis ulatub see 46 sõiduni inimese kohta aastas.
Kui Rail Baltica saavutab oma prognoositud mahud ning olemasolevad rongiliinid säilitavad tänase reisijate arvu, tõuseks Baltikumi keskmine sajandi keskpaigaks umbes 15 rongisõiduni inimese kohta aastas. See oleks ligikaudu tänase Tšehhi tasemel ning jääks endiselt märgatavalt alla Saksamaa praegusele näitajale.
Prognoos ei eelda erakordselt suurt huvi rongisõidu vastu vaid seda, et Baltikumist saab tänapäevase raudteega tavaline Põhja-Euroopa piirkond.
Sama loogika kehtib ka kaubaveo puhul. Transpordi mustrid kujunevad olemasoleva taristu järgi. Baltikumi inimesed ei kasuta raudteed vähem sellepärast, et nad seda vähem väärtustaksid. Nad kasutavad neid võimalusi, mis neil on. Balti pealinnade vahel, riigipiire ületades ja suurtesse lennujaamadesse liikudes on nendeks võimalusteks seni olnud peamiselt maanteed ja lühilennud.
Raudtee muudab harjumusi
Eesti näide on väga ilmekas: Tallinna ja Pärnu vaheline reisirongiliiklus lõppes 2018. aastal ning statistiliselt langes ronginõudlus kahe linna vahel nulli. Inimesed ei lõpetanud aga reisimist, nad hakkasid liikuma mööda maanteed autode ja bussidega.
Sama muster kordub kogu Euroopas. Kõigepealt ehitatakse kaasaegne raudtee. Alles seejärel muutuvad inimeste liikumisharjumused. Taristu kujundab käitumist, mitte vastupidi.
Seetõttu tuleks Rail Balticat hinnata tänaste liikumisharjumuste, mitte tänase raudteevõrgu põhjal. Raudtee, mis ühendab 12 piirkonda Eestis Tallinna ja Pärnuga, need omakorda ülejäänud Baltikumi ja Varssaviga ning seda kiirusel, mida piirkonnas pole kunagi varem pakutud, peakski meelitama rohkem reisijaid kui tänane võrk, mida rahvusvaheline kiirraudtee asendab.
Arvamuslugu avaldati esmakordselt Õhtulehes 13. augustil 2026.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
