20.05.2026
Eile Tallinnas toimunud Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverents „Majandus saab rööpad alla“ tõi kokku Euroopa raudteevisionäärid, majandusanalüütikud, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, et arutada, kuidas Rail Baltica muudab mitte üksnes transporti, vaid kogu Eesti majandusruumi. Konverentsil jäi kõlama selge sõnum: Eestil on käes ajalooline võimalus kujundada ümber oma roll Euroopa majanduses.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, Enterprise Estonia juhatuse liige Mari-Liis Küppar ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits tõid esile, et kast Rail Balticast ei sünni automaatselt — see nõuab aktiivset tegutsemist igas trassi äärde jäävas asulas. Küppar rõhutas, et tulevikus konkureerivad Rail Baltica jaamad omavahel, ning võidavad need piirkonnad, mis loovad ümber oma peatuse uued tööstusalad, turismitooted ja teenused. Küppar tõi esile ka globaalse trendi, mis soosib Eesti turismi: Põhja-Euroopa jahedam kliima muutub üha atraktiivsemaks just suvel, kui Lõuna-Euroopas kuumus kasvab.
Suvepealinn ja atraktiivsed väikelinnаd: raudtee toob kasvu
Konverentsi üks eredamaid hetki kuulus Pärnu linnapeale Kristel Voltenbergile, kes maalis pildi uuest argielust, kus kiirraudtee teeb Tallinna ja Pärnu sisuliselt üheks elamis- ja tööpiirkonnaks. 42-minutise rongisõidu järel ei ole Pärnu enam kaugelolev suveresort, vaid atraktiivne elukoht kõigile, kelle töö on Tallinnas.
„Minu poolest võivad targad töökohad olla ka Tallinnas, aga elama tulete kõik ikka Pärnusse,” ütles Voltenberg. Tema sõnul on Pärnu trumpideks meri, jõgi ning see, et lasteaiad, koolid ja teenused jäävad jalutuskäigu kaugusele. Lisaks on linn aktiivselt tegutsemas selle nimel, et otse Rail Baltica reisiterminali kõrvale kerkiks suur multifunktsionaalne hall spordivõistluste ja kontsertide tarbeks — raudtee hakkab genereerima uut kultuurimajandust.
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juht Janek Kadarik tõi näite sellest, kuidas raudtee mõju Eestis on end juba tõestatud. Pärast raudtee pikendamist Turbasse hakkasid sealsed kinnisvarahinnad ja elanike arv kasvama – lihtsalt tänu paranenud ühendustele. Riigiarhitekt Tõnis Arjus märkis, et edumeelsed riigid – nagu Soome – planeerivadki linnu rööbastranspordi ümber ja see on ka Eesti uue üleriigilise planeeringu visioon.
Eesti ja Läti — üks turg
Kinnisvaraarendaja Kristjan-Thor Vähi pakkus konverentsil kõige ambitsioonikama tulevikupildi: Eesti ja Läti peaksid hakkama end nägema ühe majandusruumina. Tema sõnul on 300 kilomeetrit Tallinna ja Riia vahel Rail Baltica valmides tühine vahemaa ning Eesti arendajad ehitavad juba praegu Lätis aktiivselt.
Euroopa rongid juba täna, mitte ainult Rail Baltica valmides
European Sleeperi tegevjuht Elmer van Buuren rõhutas, et Baltikum ei pea Rail Baltica valmimist passiivselt ootama. Öörongide ja tihedamate rahvusvaheliste ühenduste käivitamine olemasolevatel liinidel on võimalik juba praegu — ja nõudlus selleks kasvab kiiresti üle kogu Euroopa.
Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverentsil astusid lavale ka Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute, Euroopa Komisjoni transpordivolinik Apóstolos Tzitzikóstas ning Eesti taristuminister Kuldar Leis — tunnistus sellest, et Rail Baltica on tõusnud Euroopa tasandi strateegiliseks prioriteediks.
Konverentsi fotod leiab SIIT.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
1
