23.09.2015

Me ei taha peatust! Nii hüüavad Kohila Rail Balticu koosolekule kogunenud inimesed lausa kooris põhjenduse peale, miks eelistada Kohila ja Prillimäe vahelt kulgevat trassivarianti.

Kohila rahva eelistatud trassivariant kulgeb tihedamast asustusest liiga kaugelt ega ole ka piisavalt sirge, et sinna saaks peatuse rajada, kui kiirraudteetrassile lisatakse kord kohalik liiklus.

Kohila gümnaasiumi saalis esmaspäeva õhtul peetud Rail Balticu avalik arutelu on juba neljas selleteemaline seal saalis. Seekord arutatakse Rail Balticu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud.

Rapla maavalitsuse planeeringute nõunik Veiko Rakaselg kinnitab, et vähemalt üks Rail Balticu arutelu tuleb veel -pärast seda, kui maavanem on planeeringu vastu võtnud. Kohila rahvas annab aga teada, et nad eelistaksid seda planeeringut vastu võtma kedagi teist praeguse maavanema Tõnis Blanki asemel. Sest eelmine maavanem Tiit Leier toetas varianti, mida pooldas ka Kohila valla rahvas – sellist, mis kulgeb Salutaguse küla servast, suuresti kõrgepingeliini all, jättes asustatud alad puutumata. Samuti need alad, mida veel soovitakse asustada ehk uusarenduspiirkonnad.

Trass juba valitud

„Miks te ei seisa oma maakonna inimeste huvide eest?” küsitakse maavanemalt otse, sest teda seostatakse Harjumaale sobiva läänepoolse, Kohila ja Prillimäe vahelt kulgeva trassi kaardile naasmisega. Kuigi tegelikult seisis Blank viimase võimaluseni selle eest, et võrreldaks ka idapoolset varianti ehk 16D-d.

16D ja läänepoolse 16A võitlus ongi üks nimetatud koosoleku teema. Teine on Mälivere küla Kohila valla lõunapiiril, kus Rail Baltic ähvardab mitut kodu. Mälivere küla elanike sõnul sõidab see üle lausa viiest põlistalust. Kui see jätabki hooned püsti, pole müratõkkeseina taga põlistalu enam põlistalu, leiavad küla elanikud.

Järgmisel päeval tõdeb Tõnis Blank, et tõepoolest,

Mälivere külas veel otsitakse võimalusi, kuid muidu paistis, et inimesed ei saanud päris täpselt aru, millisele koosolekule nad tulnud olid. Arutati ju eskiislahendust ehk ühteainukest juba välja valitud varianti, mitte ei võrreldud enam omavahel mitut.

Blank toob ka välja, et konsultant Hendrikson & Ko eelistas selgelt 16A-d, kuigi selle esindaja koosolekul nimetas, et keskkonnamõjult on võrreldavad trassid üsna tasavägised. Peale keskkonnamõju tulevad aga mängu ka muud tegurid, näiteks kasvõi

kohaliku transpordi lisamise võimalus.

Kuidas põhja lasta?

„Mida teha tuleb, et see projekt ära jääks?” küsib üks koosolekul osaleja.

„Vihjeid ei anna, peate ise välja mõtlema,” vastab Rakaselg.

Kohila gümnaasiumi saal on rahvast täis. Korraldajad otsivad juurde toole, et kõik istuma mahuksid.

Koosolek algab nagu ikka planeerimise ülevaatega. Praeguseks on välja valitud raudteetrass, mis kulgeb Järvakandist ja Raplast läänes, läbi Röa ja Mälivere küla Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt. Lõuna poolt tulles kuni Kohila valla piirini on kõik valikuga enamvähem rahul. Vaidlused on vaieldud ja kompromiss leitud.

Kohila vallas eelistatud trassiga pole aga ei valla juhid ega rahvas nõus. See takistab alevil laieneda, leitakse. Kohila vallavanem Heiki Hepner on läbi töötanud enam kui tuhandeleheküljelise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ning leidnud sealt terve rea vigu ja puudujääke. Rapla maavalitsusele saadetud kirjas on ta toonud välja enam kui 50 punkti. Peamiselt on ta seadnud seal kahtluse alla, kas 16A on ikka 16D-st parem. Ta tõdeb, et ka eksperdid on öelnud, et pole selget eelistust.

Hepneri sõnul on vale ka see, et loetakse maju, mida Rail Baltic mõjutab, mitte inimesi. Kohila vald on mitu korda pakkunud oma abi kindlaks tegema, millistes majades päriselt elatakse ja kus on suvilad.

Muinasjutuline arendus

Mõlemad trassid läbivad kehtivaid detailplaneeringuid, kuid vallajuhid kinnitasid 16D-d välja pakkudes, et Salutaguse arendusega pole probleemi.

Rakaselg tõi koosolekul välja, et ajapikku ikka selgus, et on probleem. Salutaguse arendaja käis oma plaane ja juba tehtud investeeringuid tutvustamas.

„Juba kaheksaüheksa aastat kuuleme jutte Salutaguse muinasjutulisest arendusest,” torkab kuulaja saalist.

„Härra maavanem, kuidas saaks 16D tagasi?” uuritakse saalist.

„Arvan, et ka uus maavanem enam ei aita,” kostab Blank.

„Mida annaks 16D tagasitoomine, uus võrdlemine?” küsib Rakaselg rahvalt.

„Annaks kodu mulle tagasi,” vastab naine saalist.

Pille Metspalu konsultantfirmast Hendrikson & Ko selgitab, kust on tulnud arusaam, et trassidel tegelikult vahet pole. Ta ütleb, et pikkade, Harjumaale ulatuvate lõikude võrdlemisel puudub selge eelistus, kuid lühikestest, Kohila valda jäävatest on 16A siiski parim.

Nabala jälle tagasi

Kohila valla elanik Priidu Rõõmus toob välja, et rahandusminister Sven Sester on saatnud just majandusminister Kristen Michalile ja keskkonnaminister Marko Pomerantsile ettepaneku Nabalat läbiv trassialternatiiv

taas kaalumisele võtta, sest see hoiab raha kokku.

Rail Balticu projektijuht Miiko Peris ütleb, et looduskaitseala Nabalas välistab siiski raudtee läbiviimise sealt.

Kohila vallavolikogu Rail Balticu komisjoni esimees Allar Haljasorg nimetab, et Rail Baltic võtaks Nabalast enda alla vaid 0,3 protsenti. „Kui Rail Baltic on sajandi projekt, miks siis loodi kiirustades Nabala looduskaitseala?” küsib ta.

Hepner lisab, et Eesti inimesed on Nabala kaitseala teinud ja saavad seda ka muuta -selleks ei ole vaja Brüsselisse minna.

Blank märgib, et kui looduskaitseala välistab raudtee, peab tulema väga kõrgel tasemel otsus, mis selle sinna lubaks.

Arutelu oli või polnud

Mees saalist tõdeb koosoleku lõpus, et diskussiooni pole olnudki ja küsib projekti vedajatelt, millise teadmise nad Kohilast kaasa võtavad.

Peris vastab, et arutelu siiski toimub ja ta näeb, et inimestel on huvi. Ta leiab, et kompensatsioonide teema tuleb inimestele lähemale tuua ja ka trassialternatiive tuleb rohkem selgitada.

Rail Balticu kompensatsioonide kohta valmib peatselt uuring, mis toob välja, kuidas tuleks seadusi muuta, et mõju saaks õiglaselt hüvitatud.

Küsimusi esitatakse veel kaubamahtude ja reisijatevoogude kohta. Selget vastust sellele ei tule.

Reedel peeti samasugune arutelu Rapla riigimaja saalis. See kulges küll märksa rahulikumalt, sest Raplamaa lõunapoolses osas on trass ammu paigas. Eile oli arutelu Järvakandis.

Lähiajal vastab maavalitsus kõigile kirjadele, mis Rail Balticu eskiislahenduse kohta on tulnud. Oktoobri lõpus läheb täiendatud eskiislahendus kohalikele omavalitsustele, riigiametitele ja ministeeriumidele kooskõlastusele. Pärast seda saab maavanem Rail Balticu maakonnaplaneeringu vastu võtta ja järgneb uus avalikustamine, mis kestab neli nädalat.

Teavitatakse ka kõiki maaomanikke ja seekord juba tähitud kirjaga. Praeguste plaanide järgi märtsis tulevad uued avalikud arutelud. Tuleval suvel peaks maavanem planeeringu kehtestama ja siis saab juba asuda Rail Balticut projekteerima.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 23.09.2015