13.08.2026
Kui Eestis räägitakse Rail Baltica praegusest majanduslikust mõjust, peetakse silmas tavaliselt ehitajaid.
Raplamaalt välja kasvanud tanklaketi Hepa juht Kaspar Nisu usub aga, et projekti suurimad võitjad võivad olla hoopis ettevõtted, kes ei ehita raudteed, vaid kasutavad selle valmimist oma järgmise investeeringu kiirendamiseks.
„Kui keegi arvab, et väikelinnadesse ei tasu investeerida, siis soovitan jälgida, mida teevad Grossi Toidukaubad ja Coop, ning uurida nende majandustulemusi,“ ütleb Hepa juhatuse liige Kaspar Nisu.
See ei ole juhuslik võrdlus. Nii nagu need jaeketid, näeb ka Hepa suurt potentsiaali väljaspool suuri linnu.
Ettevõte alustas rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi ühe kütuseautoga. Tänaseks on sellest kasvanud 12 tanklaga ettevõte ligi 50 töötajaga. Tanklatest kuus asuvad Rail Baltica trassi vahetus läheduses. Kui ettevõttes öeldakse naljatamisi, et Hepast on saanud „Rail Baltica-äärne tanklakett“, peegeldab see muutust, mida ettevõte on viimastel aastatel oma igapäevases töös näinud.
See muutus ja mõju ei piirdu tankimisega.
Kui varahommikul Hepa tanklapoodi jõuda, ei oota leti taga ainult kohvimasin. Vahetult enne esimesi kliente, kellest paljud suunduvad ehitusele tööle, saabuvad ka kohalike pagarite värsked saiad. See ei ole detail, millele tavaliselt mõeldakse, kui räägitakse miljardieurostest taristuprojektidest. Ometi näeb Nisu just sellistes igapäevastes seostes Rail Baltica tegelikku mõju. Kui tanklas peatub rohkem inimesi, jõuab rohkem tööd ka nende ettevõteteni, kellel pole raudtee ehitamisega vähimatki pistmist.
Nisu sõnul ei toonud Rail Baltica kaasa ettevõtte investeerimisotsust. Küll aga muutis see otsuse ajastust: „Raudtee-ehitus ei olnud mitte meie investeerimisotsuse põhjus, vaid katalüsaator.“
Näiteks Järvakandi kuulus Hepa laienemisplaanidesse juba enne seda, kui Rail Baltica ehitus piirkonnas hoo sisse sai. Tankla oleks tema sõnul rajatud ka ilma raudteeta: „Oleksime need investeeringud teinud ka ilma Rail Balticata, kuid hiljem.“
Just see „hiljem“ on kõige olulisem. Taristuehitus ei loonud uut äriplaani. See muutis kohaliku ettevõtte jaoks tuleviku piisavalt kindlaks, et teha suuremaid investeeringuid ja kiiremini. Täna töötab Järvakandis Hepa tankla, elektriautode ülikiirlaadijad ning valmimas on selvepesula. Järgmise sammuna soovib ettevõte avada tanklapoe.
Nisu hinnangul ei puuduta see kõik ainult ühte ettevõtet.
„Raplamaad iseloomustab minu hinnangul tervikuna stabiilselt arenev majanduskeskkond. Rail Baltica ehitus on toonud kogu piirkonda suuri lisainvesteeringuid ja mõjub seeläbi ettevõtete käekäigule positiivselt. Kõigil on tööd ja majandus on töös.“
Tema hinnangul tekib sellest ahelreaktsioon. Kui piirkonda investeeritakse rohkem, kasvab nõudlus: „Seeläbi on kasvanud nõudlus ka paremate teenuste järele, mida Hepa igapäevaselt oma klientidele pakub.“
Seda on ettevõte püüdnud teadlikult ära kasutada. Ka kliendibaas on muutunud.
„Rail Baltica ehitus on toonud meie tanklatesse palju kliente kaugematest Eestimaa piirkondadest, kes muidu Hepasse ilmselt jõudnud poleks,“ märgib Nisu.
See tähendab, et ehitus toob ettevõttele uusi inimesi juba täna. Nisu usub aga, et olulisem mõju seisab alles ees: „Meie usume, et taristu areng toob piirkonda täiendavaid investeeringuid ning miks ei võiks Järvakandis järgmise kümne aasta jooksul tööstus teha tõsise arenguhüppe.“
Sageli peetakse Eesti väiksemate kohtade suurimaks probleemiks tööjõupuudust. Hepa kogemus ütleb tema sõnul midagi muud. „Tegelikult on hoopis vastupidi. Väikeses kohas on tööandja roll lihtsam. Inimesed on kohusetundlikumad, lojaalsemad ja peavad lugu võimalusest töötada oma kodukohas,“ jagab Nisu oma kogemust.
Kui temalt küsida, mida ta soovitaks ettevõtjale, kelle kodukohta jõuab järgmine suur taristuprojekt, ei hakka ta rääkima toetustest ja meetmetest. „Julgustaksin samasse kanti investeerima. Kasutage võimalust, et riiklik regionaalpoliitika on toonud infrastruktuuriinvesteeringud just teie piirkonda ja mitte kusagile mujale,“ soovitab Nisu.
Artikkel ilmus esmakordselt Õhtulehe sisuturunduses juulis 2026
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
