Ligikaudu kolmandikul Rail Baltica trassist on võimalik tagada inimeste ja raudteeliikluse ohutus ka ilma ulukite piirdeaedadeta, selgus äsja valminud uuringust. Uusimad hoiatusmehhanismid hoiavad loomad raudteelt eemal ja tänu sellele ei killusta trassi rajamine suurulukite asurkondi kardetud määral.

Eesti ja Euroopa ühendamiseks kavandatavast Rail Baltica raudteest hakkab Eestis kulgema 215 kilomeetrit. Sellest suur osa läbib metsaalasid ja teisi vabalt elavate liikide elupaiku. Raudtee-ehituse eelprojekt nägi ette, et trass piiratakse ohutuse tagamiseks ulukiaedadega kogu ulatuses, ent see mõjutaks märkimisväärselt metsloomade asurkondi ja elurikkust.

Nüüdseks on töötatud maailmas ulukitõkkeaedadele välja alternatiivid. Neid kirjeldati ja hinnati detsembris kinnitatud ja avaldatud aruandes „Rail Baltic samatasandiliste ulukiläbipääsude tehniline teostatavus“. Selle koostajate eesmärk oli teha ülevaade lahendustest, mis vähendaksid ulukiaedade tekitatavat barjääriefekti, ent väldiksid samas ohtu inimestele ja loomadele. Uuringu neljas etapis käsitleti teema erinevaid aspekte.

Kõigepealt analüüsiti inim- ja loomaõnnetuste ohtu raudteedel ning nende õnnetuste vältimiseks praktikas kasutatavaid meetmeid. Autorid järeldasid, et Rail Baltica puhul on mõttekas töötada ulukiaedade kohatise katkestamise plaaniga edasi ainult juhul, kui need katkestused asuvad asulatest eemal. Lisaks peaks sel juhul raudteetaristul töötama loomi hoiatav süsteem, mis aktiveeritaks rongi möödumise ajaks.

Uuringu teises etapis toodi kavandataval raudteetrassil esile 30 lõiku, kus tuleks kõne alla ulukiaiad katkestada. Kokku tekiks 77 kilomeetrit trassi, kus ei ole ulukitõkkeaedu ja loomad saavad vabalt liikuda. See annab võimaluse loobuda kuni 16 kavandatud ökodukti ja ühe altpääsu rajamisest ning ehitada madalamana kolm silda ja nendega seotud raudteetamm.

Kolmanda aspektina uurisid autorid, millised oleksid tehniliselt sobivad ja Rail Baltica projektis reaalselt rakendatavad meetmed loomaõnnetuste vältimiseks ning liiklusohutuse tagamiseks juhul, kui ulukitõkked ei piiraks trassi kogu ulatuses. Kaaluti meetmete eeliseid ja puudusi võrreldes alternatiividega, arvestades lahenduse sihipärast toimimist, tehnoloogia rakendamise spetsiifilisi aspekte, võimalikku maksumust, rajamise keerukust jms.

Suurel kiirusel liikuvat rongi ei ole võimalik piisavalt ruttu pidurdada. Seepärast leidsid autorid, et Rail Baltica puhul tuleb jätta kõrvale taristule või veeremile paigaldatavad loomade tuvastamise süsteemid (need annaksid rongile ulukiohust märku ja sellele peaks järgnema rongi pidurdamine).

Ulukitõkketa lõikudes on loomaõnnetuste vältimise üks lahendusi rajada selline loomade hoiatamise süsteem, mis aktiveerub ainult tegeliku ohu korral. See peletab ulukid raudteelt ja selle vahetust lähedusest enne rongi saabumist – kui rongi parasjagu ei lähene, saavad nad raudteed ületada vabalt. Praegu on raudteele sobiva hoiatussüsteemi valmislahendus olemas ainult ühel Poola firmal, teised tootjad alles katsetavad neid.

Uuringu neljandas etapis koostatud katseprogramm annab juhised loomade hoiatamise süsteemi ja sellega kaasnevate teiste lahenduste (aiaotste tõkked, ulukiaiad jms) katsetamiseks Eestis. Katsete eesmärk on saada võimalikult hea kvaliteediga info süsteemi tõhususe, Eesti oludes vajalike tehniliste detailide jms kohta.

Uuringuaruandega saad tutvuda siin.