17.07.2026
Rail Baltica ehitusele Tootsi ja Pärnu vahelises lõigus jõuab 800 000 tonni Ida-Virumaa kaevanduste kõrvalsaadusest toodetud täitematerjali – see kogus on võrreldav 5,5 hektari ehk umbes 8 jalgpalliväljaku suuruse karjääri mahuga, mida nüüd piirkonnas kaevandama ei pea.
Rail Baltica ehitusele Tootsi ja Pärnu vahelises lõigus jõuab 800 000 tonni Ida-Virumaa kaevanduste kõrvalsaadusest toodetud täitematerjali – see kogus on võrreldav 5,5 hektari ehk umbes 8 jalgpalliväljaku suuruse karjääri mahuga, mida nüüd piirkonnas kaevandama ei pea.
Seni jäätmena käsitletud materjali kasutatakse nüüd raudtee muldkehade ja juurdepääsuteede rajamisel. Aheraine veod Ida-Virumaalt Pärnusse juba käivad.
Enefit Industry Ida-Virumaal Estonia kaevanduses kaasnevast aherainest toodetud killustik asendab täitematerjalina liiva ja killustiku, mis vähendab kohalike kaevanduste kasutamist. Lepinguni jõuti pärast edukaid proovivedusid möödunud talvel, mille käigus tarniti Ida-Virumaalt Pärnusse rongidega kokku 10 000 tonni aherainet. Katsete eesmärk oli hinnata suuremahulise raudteelogistika toimimist ja materjali sobivust Rail Baltica ehituseks.
Aheraine on põlevkivi rikastamisel tekkiv lubjakivikillustikuga sarnane kõrvalsaadus, mis jääb järele pärast seda, kui maa alt kaevandatud massist on eraldatud vedelkütuste ja elektri tootmiseks kasutatav väärtuslik põlevkivi osa. Töödeldud kujul saab aherainet kasutada muu hulgas teede ja raudteede ehituses.
Vähem kaevandamist Pärnumaal
Rail Baltic Estonia tehniline juht ja juhatuse liige Lauri Ulm märkis, et aheraine kasutamine on oluline võimalus mitmekesistada Rail Baltica ehituseks vajalike materjalide tarneahelat.
„Tootsi-Pärnu lõigu ehitusel vajame väga suuri koguseid materjali ning see paneks kohalikele karjääridele suure koormuse,“ märkis Ulm. „Aheraine kasutamine annab võimaluse kaasata ehitusse Eestis juba olemasolevat materjali, vähendada vedusid piirkonna karjääridest ja tagada töödeks vajalik tarnekindlus. Prooviveod näitasid, et lahendus toimib nii materjali kui logistika vaates, sama kinnitavad ka alanud regulaarsed veod.“
Enefit Industry juhatuse liikme Tarmo Virkuse sõnul näitab aheraine kasutamine Rail Baltica ehitusel, et põlevkivitööstuse kõrvalsaaduste laialdasem kasutuselevõtt on jõudnud praktikasse.
„Aherainest toodetud killustiku kasutamine Rail Baltica ehituses on hea näide ringmajandusest praktikas. Materjal, mis tekib põlevkivi kaevandamisel kõrvalsaadusena, saab uue väärtuse Eesti ühe olulisema taristuprojekti ehituses. Nii vähendame vajadust maavarade kaevandamise järele ja anname Ida-Virumaa tööstusele olulise rolli tulevikuraudtee rajamisel,“ ütles Virkus.
Veod toimuvad mööda raudteed
Aheraine vedu käib mööda raudteed, kõigepealt Tallinnasse Kopli kaubajaamani ja sealt edasi Pärnusse. Proovivedude käigus testiti kogu tarneahela toimimist alates laadimisest ja rongide komplekteerimisest kuni materjali jõudmiseni Rail Baltica ehituspiirkonda. Edukad prooviveod andsid kindluse, et sama lahendust saab kasutada ka suuremahulisteks regulaarseteks vedudeks.
Rail Baltica aheraineveod on hea näide sellest, kuidas raudtee saab toetada suurte taristuprojektide elluviimist.
„Täna ulatub ühe kaubarongi veomaht 1800-2000 tonnini ning tehniliselt on võimalik seda suurendada kuni 3000 tonnini. See tähendab, et sama veomahu teenindamiseks ei peaks Eesti teedel iga päev liikuma ligikaudu 60-70 veoautot. Just seetõttu on raudteetransport üks tõhusamaid ja keskkonnasäästlikumaid kaubaveoviise, aidates vähendada nii liikluskoormust kui ka transpordisektori keskkonnamõju, ütles Operaili arendus- ja ohutusjuht Alar Pinsel.
Aheraine veod Estonia kaevandusest Ida-Virumaalt Pärnuni algasid juuni keskel. 800 000 tonni aherainest toodetud killustikku tarnitakse Rail Baltica ehitusele kahe aasta jooksul.
Artikkel ilmus 10. juulil 2026 Õhtulehe sisuturundusloona
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
