18.08.2026
RMK alustab augusti lõpus Pärnus Raeküla terviseradade piirkonnas töid, millega kujundatakse Rail Baltica tulevase trassi naabruses kivisisalikule sobivamaks üle kuue hektari elupaika.
II kaitsekategooriasse kuuluv kivisisalik elab Raekülas juba praegu, kuid raudtee hakkab läbima tema teadaolevat elupaika umbes 1,3 kilomeetri pikkusel lõigul. Selle mõju hüvitamiseks muudetakse kõrvalasuvaid alasid sisalikule sobivamaks juba enne raudtee ehitamist: metsa raadatakse ja harvendatakse, avatakse päikesele liivast pinnast ning luuakse munemis- ja varjumiskohti. Töid saab looduskaitseliste piirangute tõttu teha lühikeses ajavahemikus 21. augustist 20. septembrini.
Tööde ulatus on Raeküla metsas liikujale märgatav. Kokku kujundatakse kivisisalikule sobivamaks 6,03 hektarit: 4,47 hektaril raadatakse, 0,55 hektaril harvendatakse metsa ning 1,79 hektaril eemaldatakse osa taimestikust ja huumusrikkast pinnasekihist, et tuua välja selle all olev liiv. Hüvitusala koosneb kolmest osast Pärnu maastikukaitsealal ning ühest täiendavast alast vahetult kaitseala piiri taga.
Kivisisalik tahab päikest ja liiva
Metsa raadamine looduskaitsealal võib tunduda vastuoluline, ent kivisisaliku jaoks tähendab tihedamaks kasvav mets elupaiga kvaliteedi halvenemist.
Liik vajab sooje ja päikeselisi alasid, hõredat taimestikku ning paljast liiva, kuhu muneda.
Seepärast ei tähenda töö lihtsalt puude mahavõtmist. Erinevad osad uuest elupaigast täidavad erinevat rolli.
Mõnes kohas eemaldatakse puud ja põõsad, et avada ala päikesele, teisal harvendatakse metsa, et tekiks sujuv üleminek avatud ala ja metsa vahel. Munemispaikades kooritakse madal taimestik ja huumusrikas mullakiht puhta liivani.
Juba praegu sobiva hõreda taimestiku, kanarbiku, kuivade sammalde ja samblikega pinnad säilitatakse.
Ka osa sellest, mis pärast raiet võib inimese silmale tunduda koristamata metsana, jääb sinna teadlikult.
Aladele paigutatakse hajutatult jämedaid lamatüvesid ja suuri okaspuukände. Need pakuvad sisalikele varjumiskohti ja muudavad elupaiga mitmekesisemaks.
Säilitatakse ka vanemaid puid ja elustikupuid ning tööde käigus tuleb kaitsta kuklasepesi.
Mõnel alal kasutatakse ära olemasolevat reljeefi, sealhulgas kunagise krossiraja ebatasasusi. Kui sobivat reljeefi pole võimalik säilitada, võib sinna kujundada kuni meetrikõrguseid liivavalle. Nende päikesepoolne nõlv tehakse lauge, et tekiks kivisisalikule sobiv soe liivane pind.
Sisalikke uude koju transportima ei hakata
Hüvitusalast rääkides tekib kergesti pilt, nagu rajataks sisalikele kusagile uus kodu ja loomad kolitaks sinna hiljem ümber.
Raekülas toimub asi teisiti: kivisisalikud elavad hüvitusaladel juba praegu ning tänavu leiti neid seire käigus mõlemalt kavandatud tööalalt.
Tööde eesmärk on muuta kivisisaliku olemasolevat elupaika suuremaks ja kvaliteetsemaks. Seda tehakse enne raudtee ehituse jõudmist praeguse elupaigani, et avatud liivaga alad ja neile iseloomulik taimestik jõuaksid kujuneda ning sisalikud saaksid neid ise kasutusele võtta.
Raudtee ehitustööde ajal tuleb hoolitseda selle eest, et sisalikud masinate tööalale ei satuks.
Selleks paigaldatakse tõkked, mida kontrollitakse regulaarselt ning tööalale sattunud sisalikud tõstetakse ohutule poolele tagasi.
Tulevasel raudteerassil kasvab praegu kivisisalikule sobivat taimestikku – muu hulgas samblaid ja samblikke – ning osa sellest pinnasekihist kooritakse enne ehitamist mattidena üles ja viiakse hüvitusalale.
Miks just üks kuu?
Raekülas määrab tööde aja suuresti loodus. Kivisisalikule tundliku perioodi vältimiseks võib raiet teha 21. augustist 20. septembrini või talvel külmunud pinnasega.
Töid teeb RMK ning kohapeal osaleb ka kivisisaliku liigiekspert. Tema täpsustab töö käigus konkreetsete alade ulatust.
Terviserajad jäävad alles
Raeküla terviseradade kasutajate jaoks on kõige nähtavam muutus maastiku ilmes – metsa vahele tekivad lagedad liivased alad. Rajad ise jäävad alles ning nende kaitse on tööde tingimustes eraldi ette nähtud.
Töödel kasutatakse sobivat metsatehnikat ja hoitakse häiritav ala võimalikult väikesena. Taimla teed ja terviseradu ei tohi kahjustada ning terviseradade vahetus läheduses pinnast ei koorita. Tööde ajal on ohutuse tagamiseks piiratud inimeste liikumine tööalal.
Pärast tööde lõppu näeb osa senisest männimetsast teistsugune välja: mets on hõredam, päikesele avatum ning siin-seal paistavad taimestiku asemel liivased laigud, puutüved ja kännud.
Kivisisaliku jaoks on just selline mosaiikne maastik väärtuslik elupaik.
Sellega töö aga ei lõpe. Rail Baltic Estonia hakkab jälgima hüvitusala kujunemist ja seda, kuidas kivisisalik uusi alasid kasutab.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
