Atemo ehitab 21,87 miljoni euro eest välja Rail Baltica Ülemiste Linda terminali ligi 33 000 ruutmeetri suuruse lõunakülje, mis avab jaama Ülemiste City ja lennujaama poole.

Lõunapoolsed alad olid terminali viimane suurem osa, mille ehitustööd polnud veellepinguga kaetud; nüüd on kogu Linda terminal ehituses. Lõunapoolsed alad valmivad koosterminali hoonega 2028. aasta oktoobriks.

Lepingu raames rajatakse terminali lõunapoolne sissepääs ja selle esine Lõunaväljak, ehitatakse ümber ligikaudu 20 000 ruutmeetrit tänavaruumi, valmib terminali koosseisukuuluv tunnel Suur-Sõjamäe tänava all ning rajatakse tulevase
air-to-rail tunneli esimeneosa. Leping hõlmab ka piirkonna veevarustuse ümberkorraldamist ja uuendamist.

Foto: Karli Saul

„Ülemistelt algab Rail Baltica, ent terminalihoone üksi ei tähenda veel toimivat ühendust reisija vaatest. Reisija peab jaama pääsema, ühistransport ja tänavavõrk peavad toimimaning kõik tehnosüsteemid peavad olema valmis. Nüüd, kui Linda terminali kõik suuremad ehituslepingud on sõlmitud, on meie fookus sellel, et eri töövõtjad ja ehitusetapid liiguksid ühe graafiku järgi ning 2028. aastal ei oleks meil lihtsalt valmis üks hoone, vaid kasutatav reisiterminal,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse liige ja tehniline juht Lauri Ulm.

Tallinna Vesi osaleb projektis kaasfinantseerijana ning tasub oma veevarustuse ehitamisega seotud tööde eest. „Täna allkirjastatav leping loob aluse torustiku renoveerimiseks, mis varustab veega olulist osa Lasnamäe ja Ülemiste piirkonnast. Arvesse on võetud piirkonna arengut ja sellega kaasnevat veevajadust,“ ütles Tallinna Vee varahaldusdirektor Tarvi Thomberg. „Peale projekti olulisuse kvaliteetse veevarustuse tagamiseks, hindame kõrgelt head koostööd teiste projekti osalistega – nii saame töid teha korraga ja linnaruumi toimimist võimalikult vähe häirides.“

Veetorustiku uuendamine on vajalik, kuna Ülemiste piirkonda lisandub lähiaastatel nii töökohti, teenuseid kui ka elanikke ning koos sellega kasvab vee tarbimine. Torustiku uuendamine samal ajal tänavate ja terminali ümbruse ehitamisega võimaldab vältida olukorda, kus värskelt valmis saanud ala tuleb mõne aasta pärast uuesti lahti kaevata.

Atemo jaoks on lõunapoolsete alade leping jätk juba käimasolevale tööle terminali teisel küljel. Koos TREF Nordiga ehitab ettevõte põhja pool terminali põhjaväljakut, tänavaid, kõnni- ja rattateid, parklat, bussijaama ning terminalini ulatuvat trammiteed ja peatust.

„Meil ehitajana on hea meel, et just Atemo on saanud võimaluse välja ehitada nii praegu töös olevad Ülemiste põhjapoolsed välialad kui ka äsja sõlmitud lepingu raames lõunapoolsed välialad,“ märkis Atemo tegevjuht Ain Pähkel. „Ehitaja jaoks on kõige põnevam protsess, mille käigus tellija idee ja projekteerijate loodud lahendus muutuvad koos meie meeskonna tööga päris keskkonnaks, mida inimesed tulevikus igapäevaselt kasutama hakkavad. Ootame osapoolte vahelist sisukat koostööd ning loodame, et valmiv taristu vastab nii tellija kui ka tulevaste kasutajate ootustele.“

Linda terminal on ligipääsetav nii kesklinna kui lennujaama poolt. Põhja poolt seovad jaama ülejäänud linnaga tramm, bussiliinid ja Peterburi tee suunaline liiklus, lõunasse jäävad aga Ülemiste City ning lennujaam. Just viimase suuna jaoks ehitatakse praegu valmis ka tulevase air-to-rail tunneli algus. Praegune leping tunnelit lennujaamani ei vii, kuid jätab võimaluse seda hiljem edasi ehitada.

Lõunapoolsete välialade arhitektuurse lahenduse lõi Zaha Hadid Architects koostöös Eesti projekteerimisettevõttega Esplan koos ülejäänud Linda terminali projektiga. Terminalihoonet ennast ehitab Merko Ehitus Eesti; hoone üleandmine on samuti kavandatud 2028. aasta oktoobrisse.

Ülemiste Linda terminalis hakkavad kohtuma Eesti praeguse 1520-millimeetriselrööpmelaiusel sõitvad rongid ja Rail Baltica 1435-millimeetrine Euroopa raudtee, lisakstrammid, bussid ning jalgsi ja rattaga liikujad. Jaama esimene uus ooteplatvorm on juba kasutusel.

Ülemiste Linda terminali lõunakülg läheb ehitusse ning loob sujuva ühenduselennujaama ja Ülemiste Cityga

Rail Baltica on Euroopa Liidu kaasrahastatud projekt, mille eesmärk on rajada kaasaegne jakeskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Balti riigid ülejäänud Euroopaga. Rajatav taristuvõimaldab reisijatel liikuda Tallinnast Riiga 2 tunni ja 20 minutiga ning loob esmakordseltühenduse Euroopa standardlaiuses raudteel otse Muuga sadamaga. Rail Baltic Estonia onRail Baltica raudtee arendaja Eestis ja tulevikus selle taristu haldaja.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Rõõmsana
0
Üllatunult
0
Targemana
1
Ükskõikselt
0
Kurvana
0
Vihasena
0