27.10.2026
Pressiteade
Rail Baltic Estonia
Eesti Euroopa raudteevõrguga ühendava Rail Baltica esimene lõik Tallinnast Pärnusse on kavas võtta kasutusele 2032. aastal, kaks aastat enne piiriülese liikluse avamist. Rail Baltic Estonia uus ehitusplaan näeb ette sellel lõigul tööde täies mahus jätkamist, samal ajal kui Pärnust Läti piirini algab suuremahuline ehitus 2030. aastal.
Plaani aluseks on valitsuse otsus pikendada raudtee ehitamise perioodi, et kasutada maksimaalselt Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetusi ning vähendada lähiaastate koormust Eesti riigieelarvele. Varem 2030. aastaks kavandatud Eesti osa valmimise uus tähtaeg on aasta 2034. Uus tööde ajakava võimaldab alustada riigisisest rongiliiklust ajal, mil rahvusvahelise ühenduse rajamine veel kestab.
Rail Baltica Eesti osa ehitus on juba aktiivselt käimas. Ehituslepingud katavad ligikaudu 200 kilomeetrit ning Rail Baltic Estonia võetud lepingulised kohustused ulatuvad umbes 1,9 miljardi euroni.
„Tallinna–Pärnu ühenduse avamiseks ei pea ootama kogu rahvusvahelise raudtee valmimist. Keskendume praegu sellele, et käimasolevatest ehitustest jõuaksime 2032. aastaks toimiva ühenduseni, mida inimesed saavad kasutama hakata,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Tallinna ja Pärnu vahel liigub ehitus mitmel lõigul suurematelt kaevetöödelt raudtee viimaste aluskihtide rajamisele. Järgmised etapid peavad ühendama praegused ehitustandrid terviklikuks raudteeks: lisaks rööbasteele tuleb rajada elektrivarustus, liiklusjuhtimis- ja turvasüsteemid ning rongide teenindamiseks vajalik taristu.
Esimesi katsetusi raudteel on kavas alustada 2030. aastal Ülemiste ja Tootsi vahel. Võrreldes varasema plaaniga, kus esimene testlõik ulatus Ülemistelt Kurtnani, võimaldab uus lahendus katsetada raudteesüsteeme pikemal lõigul.
„Raudtee valmimine tähendab, et kõik selle osad peavad koos ohutult töötama. Ülemiste–Tootsi lõigul alustame süsteemide katsetamist 2030. aastal, samal ajal kui Pärnu suunal ehitus veel jätkub,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse liige ja tehniline juht Lauri Ulm.
Tallinn–Pärnu lõigu järel on järgmine oluline verstapost Muuga sadama ühendamine Euroopa rööpmelaiusega raudteega 2033. aastal. See loob kaubaveoks vajaliku ühenduse sadama ja uue põhitrassi vahel.
Muuga suunal sõltub tööde järjekord olemasoleva raudtee ümberkorraldamisest. Aastatel 2027–2029 rajatakse praeguse, 1520-millimeetrise rööpmelaiusega raudtee asendustaristu. Uue, 1435-millimeetrise rööpmelaiusega ühenduse põhiehitus on kavandatud aastatesse 2031–2033.
Pärnu ja Läti piiri vahelisel lõigul tehakse aastatel 2027–2029 ettevalmistavaid töid. Suuremahuline ehitus algab 2030. aastal ning lõik peab koos katsetuste ja kasutuselevõtuga valmima 2034. aastal. Rail Baltic Estonia vaatab üle ka selle lõigu hankestrateegia.
„Pärnust lõuna pool sõltub ehituse sujuv käivitamine sellest, kui põhjalikult on järgmiste aastate ehitustegevus ette valmistatud. Projekteerimine, keskkonnatingimuste täitmine ja hangete korraldamine peavad looma eeldused, et suuremahuline ehitus saaks 2030. aastal alata,“ ütles Ulm.
Lõuna-Pärnumaal läbiti 2026. aastal oluline ehituseelne etapp: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistas nõuetele vastavaks Pärnu–Kabli lõigu ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande. Ehituse alustamise eelduseks on ka Natura 2000 aladele avalduvat mõju hüvitavate meetmete elluviimine. Kogu Eesti trassil on ehitamiseks vajalik õigus olemas ligikaudu 93 protsendil maast.
Esimese Rail Baltica osana võetakse Eestis kasutusele aga Ülemiste Linda rahvusvaheline reisiterminal, mille ühte ooteplatvormi Elron kasutab juba praegu. Ülemistel on töös kõik terminali osad. Trammitunneli kasutuselevõtt sel suvel võimaldas taastada ühenduse lennujaamaga ning veel sel aastal on kavas avada T1 lähedal uus tunnel ja trammipeatus.
Ülemiste Linda terminal valmib 2028. aasta lõpuks, kohalikud peatused ning veeremidepoo ja raudtee juhtimiskeskus 2031. aastal. Liiklusjuhtimis- ja turvasüsteemide tööd ning kogu ühenduse katsetamine kestavad 2032. aastani.
Uue ajakava elluviimise keskne küsimus on rahastus. Aastate 2027–2034 investeerimiskava kogumaht on ligikaudu 2,82 miljardit eurot, millest umbes 1,76 miljardit on kavandatud katta Euroopa ühendamise rahastu tulevaste taotlusvoorude toetustega. Neid vahendeid pole veel taotletud.
Ehituse pikemale perioodile jaotamine vähendab eriti järsult järgmise kahe aasta rahavajadust. Varasem baasstsenaarium nägi 2027. aastaks ette 919 miljonit eurot investeeringuid ning 2028. aastaks ligi 1,06 miljardit. Uues kavas on vastavad summad 541 miljonit ja 453 miljonit eurot. Osa varem lähiaastatesse kavandatud ehitusest ja kuludest kandub järgmisse kümnendisse.
„Uus ajakava seob ehituse senisest enam Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodiga. Meie ülesanne on hoida käimasolevad tööd graafikus ja valmistada järgmised etapid ette nii, et rahastusotsuste järel oleks võimalik ehitusega edasi minna,“ ütles Salomets.
Rail Baltica rajatakse reisijate ja kaupade veoks Balti riikide ning ülejäänud Euroopa vahel. Esimeses etapis ehitatakse elektrifitseeritud ühe rööpapaariga raudtee kahele rööbasteele mõeldud muldkehale; reisirongide projektkiirus on kuni 249 ja kaubarongidel kuni 120 kilomeetrit tunnis.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid leppisid septembris kokku eesmärgis avada Rail Baltica põhitrass Euroopa Liidu järgmise, 2028–2034 eelarveperioodi jooksul. Tallinn–Pärnu varasem kasutuselevõtt annab Eestile esimese uue rongiühenduse, kuid projekti põhieesmärgi – raudteeühenduse Kesk-Euroopaga – saavutamiseks peavad valmima ka Läti ja Leedu trassid ning kolme riigi ühised raudteesüsteemid.
Fotod sündmuselt: RBE pressibriifing 27.10.2026 | Flickr
Droonivideo põhitrassist: Rail Baltica põhitrassi ehitus Eestis suvi-sügis 2026
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
1
1
