Kolme Balti riigi poolt veebruaris esitatud taotlus Rail Balticu rajamiseks sai juuni lõpus Euroopa Komisjonilt positiivse vastuse.

Euroopa Komisjoni rahastusotsuse kiitsid EL liikmesriigid ühehäälselt heaks 10. juulil. Esmase taotluse kogumahuks oli kolme Balti riigi kohta 540 miljonit eurot, millest Eestil on saada umbes 213 miljonit. Euroopa Komisjon rahastab projekti esimese rahastamistaotluse kogumaksumusest 82 protsenti ning raha saab kasutama hakata 2016. aastast. 60% esialgsest rahastuses kulub raudtee ehituseks, 40% on planeeritud ettevalmistavate tööde lõpule viimiseks, näiteks tehniliseks projekteerimiseks, terminalide lahenduse tellimiseks ja trassile jäävate eramaade omandamiseks.

Tegemist on kogu projekti esimese suuremahulise rahastusega – raudtee ehituse jätkamiseks vajalikke toetussummasid taotletakse järgmiste rahastusperioodide käigus. Lätile eraldati Rail Balticu projektiks ca 291 miljonit, Leedule 28 miljonit ning RB ühisettevõttele 7 miljonit eurot. Positiivse otsuse sai ka Rail Balticu osaks olev raudteelõik Poolas. Kokku esitati Euroopa Ühendamise Rahastule (CEF) taotlustena ca 700 projekti kogusummas ca 36 miljardit eurot, rahastuse pälvis 276 projekti kogumahus ca 12 miljardit eurot. Tegemist on Euroopa suurima ühekordse investeeringuga transpordi taristusse. Rail Baltic selle osana näitab raudteeprojekti tähtsust Euroopa Komisjonile.