Täna sai allkirjad Rail Baltic Estonia ja Elering koostööleping, mis määratleb tingimused Rail Baltica raudtee ning Eleringile kuuluvate kõrgepingeliinide ja gaastrasside ristumiste ümberehitustel.

Rail Baltica raudtee ristub Eestit läbival 213 kilomeetril erinevate Eleringi õhuliinide ja gaasitrassidega. Selleks, et taristute koostoimimine oleks ohutu ja toimiks ka uue raudtee ehitamise järgselt, on vajalik projekti käigus ümber ehitada kokku viis 330-kilovoldise õhuliini ristumist, 26 110-kilovoldise õhuliini ristumist ja samuti kuus ristumist gaasitrassidega.

Rail Baltic Estonia ülesandeks on raudtee ja trasside ümberehituseks vajalike tööde korraldamine. Elering teostab kogu projekti vältel tehnilist järelevalvet nii projekteerimisele kui ka tööde teostamisele.

Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liikme kohusetäitja Marko Kivila sõnul on oluline, et raudtee ehitamine ei tekitaks häireid võrkude toimimises ning ümberehitustööd saaksid teostatud vastavalt ettenähtud ajakavale. „Elektri- ja gaasitrasside ristumiste ümberehitamisse investeerime suurusjärgus 10 miljonit eurot ning loodame tänast ajakava arvesse võttes lõpetada tööd 2022. aasta lõpuks,“ lausus Kivila.

„Eleringil on hea meel anda oma panus Rail Baltica suurprojekti, toetades elektertranspordi arendamist ja selle kaudu kliimaeesmärkide täitmist Eestis,“ märkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Esimesed taristu ümberehituse hanked algavad kava järgi märtsis. Sõltuvalt projekti valmimisest võib eeldada, et õhuliini ristumiste ümberehitamine jaguneb 4-5 hanke vahel ning gaasitrasside ümberehitamiseks korraldatakse 2-3 hanget.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.

Elering on sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus.