Rail Baltic Estonia sõlmis järgmised Rail Baltica põhitrassi ehituslepingud

Rail Baltic Estonia sõlmis täna esimesed ehituslepingud raudtee põhitrassi ehitamiseks Rapla maakonnas. Ühispakkumise teinud Verston OÜ ja Järelpinge Inseneribüroo OÜ hakkavad ehitama Rail Baltica põhitrassi lõike Kohila ja Rapla vallas. Kahe lepingu kogumaksumuseks on 107 miljonit eurot.

„Kui aasta alguses sõlmisime Rail Baltica põhitrassi esimese ehituslepingu Harjumaal, siis nüüd jõuame ehitusega ka Rapla maakonda. Täna Kohila vallas sõlmitud ehituslepingud rohkem kui 16 kilomeetri põhitrassi ehitamiseks on juba arvestatav maht ning see näitab ilmekalt meie raudteearenduse kasvavat küpsust. Ühtlasi teeb heameelt see, et meie ehitusettevõtetel on jätkuvalt suur huvi Rail Baltica hangetes osalemise vastu ning konkurents on tihe. Sel aastal jõuame lepingute või ka juba reaalse ehitustegevuseni veel ligikaudu 50 kilomeetril Rail Baltica põhitrassist,“ märkis Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets. Tema sõnul on ka koostöö kohalike omavalitsustega olnud senini tõhus ja konstruktiivne: „See on Rail Baltica raudtee elluviimisel kriitilise tähtsusega,“ lausus Salomets.

Verstoni juhatuse esimehe Veiko Veskimäe sõnul on Rail Baltica projekt Eesti inimeste, äride ja teenuste jaoks ülimalt tähtis, kuna loob kiire ja turvalise ühendustee Euroopasse. “Arvestades kujunenud geopoliitilist olukorda, on selge, et iga ühendus Euroopaga ja sealsete partneritega on meile eluliselt tähtsad. Samas on just infrastruktuuri investeeringud need, mis keerulisel ajal majandust turgutavad ning konkurentsivõimet tulevikku loovad. Kaasaegne, inimeste ja keskkonna vajadusi arvestav taristu, ja head ühendused on meie väikese riigi jaoks strateegiliselt olulised, sest tagavad arengu, konkurentsivõime ja julgeoleku. Verstonis hindame neid väärtusi kõrgelt ja seetõttu paneme ka projektide valmimisse oma parima teadmise ja kompetentsi,” sõnas Veskimäe.

Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustööd algavad Harju ja Rapla maakonna piirilt ning lõpevad Loone külas Kohila vallas. Kogu ehituslõigu pikkuseks on 9,4 km. Keskmiselt on põhitrassi muldkeha laiuseks 15 meetrit. Lepingu raames ehitatakse lisaks põhitrassi muldkehale seitse suuremat rajatist (1 ökodukt, 5 maanteeviadukti ja 1 kergliiklustee tunnel). Põhitrassi muldkeha ehitamise käigus luuakse ka valmisolek RB Kohila kohaliku peatuse rajamiseks.
Raudtee põhitrassi ehitamiseks vajalikud raadamistööd on sel lõigul suuresti teostatud, jäänud on vaid Kohila liiklussõlme rajamisega seotud tööd. Koostöös Maa-ametiga on antud lõigus omandatud ligi 95% vajaolevatest maadest ning omandamisel on peamiselt vaid Kohila liiklussõlme rajamiseks vajalike kinnistute äralõiked.
Ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu 60 miljonit eurot.

Raplamaa põhitrassi raudteetaristu II etapi ehitustööde käigus rajatakse 7,1 km raudtee muldkeha koos vajaliku drenaažiga, maaparandussüsteemid, kaks ökodukti, üks maanteeviadukt ja kaks raudteeviadukti ning ligi 5 km müratõkkeseinu. Teise etapi ehitustööde mahtu kuulub ka Eestis ainulaadne, 224 meetri pikkune, raudteesild.

Loone-Hagudi lõigul ristub tulevane Rail Baltica raudteetrass olemasoleva Edelaraudtee koridoriga. Pureva raudteeviadukti rajamisega suunatakse Edelaraudtee üle Rail Baltica trassi. Kokku ehitatakse antud lõigu koosseisus kuus suuremat rajatist (sh Edelaraudtee rajatised): Keila jõe raudteesild pikkusega 224 meetrit; Mälivere maanteeviadukt pikkusega 111,76 meetrit; Pureva raudteeviadukt pikkusega 107,03 meetrit (Edelaraudtee); Tamme raudteeviadukt pikkusega 16,40 meetrit; Röa ökodukt pikkusega 115,45 meetrit  (RB raudteetaristul); Röa ökodukt pikkusega 113,50 meetrit (Edelaraudtee).
Lisaks rajatakse ligikaudu 10 kilomeetrit erinevaid hooldus- ja juurdepääsuteid.
Ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu 47 miljonit eurot.

Ehituslepinguid finantseeritakse 85% ulatuses Euroopa ühendamise rahastust ning tänavu suvel alguse saavad ehitustööd peaksid lepingu järgi antud lõikudel lõppema 2027. aasta sügiseks.