Andres Lindemann
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Baltica nõunik

Eesti osa Rail Baltica trassist on põhimõtteliselt paigas olnud juba mõned aastad, erandiks on seni vaid täiendavalt analüüsitud Lõuna-Pärnumaa ligi paarikümne kilomeetri pikkune lõik Luitemaa külje all. Sellele trassiosale on tehtud täiendav Natura hindamine ning ees ootab uus maakonnaplaneeringu arutelu ja kinnitamine.

Mäletatavasti langetas mõned aastad tagasi riigikohus otsuse, et Pärnu maakonnas asuva trassikoridori puhul tuleb hinnata täiendavalt selle mõju Luitemaa linnualale ning analüüsida veelgi täpsemalt, kas ja kuidas raudtee mõjutab kaitsealal elavaid liike. Tänaseks on mõjuhindamine uuendatud ning välja joonistumas uus eelistatud trassialternatiiv. 

Linnualade kaitse

Analüüsi käigus on tänaseks ekspertide poolt välja selekteeritud põhimõtteliselt kaks sobivat trassialternatiivi, millest üks arvestab enam inimeste elukeskkonnaga ning teine on veidi soodsam loodusele, kuid mõlemad siiski teostatavad. Mis aga olulisem, mõlemad alternatiivid lähevad erinevalt algselt plaanitust kaarega linnualast mööda ning võimalikud negatiivsed mõjud on sealjuures leevendatavad või ka kompenseeritavad.

Praegu toimub keskkonnamõju hindamiste täiendav kvaliteedikontroll ning paralleelselt on alanud ka maakonnaplaneeringu lahenduse uuendamine. Parima trassikoridori ettepanek peaks selguma hiljemalt juba juunikuuks ning plaan on suve lõpuks trassilahendus kõigi huvitatud osapooltega läbi arutada. 

Oluline töö hetkel käibki just raudtee võimalike mõjude leevendamisvõimaluste kaardistamisega. See puudutab näiteks ehituse ajalist piiramist linnuliikide jaoks tundlikes piirkondades, aga ka raudtee äärde piirdetarade ja müratõkete rajamist, elektriliinide märgistamist. Samuti puudutab see näiteks loomade ja lindude kaitsmise vaatest ökoduktide suudmealadele täiendavate, suurema ulatusega kaitsevööndite loomist.

Kaaluda tuleb vajadusel ka ohustatud liikide nagu metsise elupaikade täiendavat kaitse alla võtmist mujal või ka ümberasustamist teistele piirkonda jäävatele sobivatele aladele. Neid samme saab mõistagi astuda ainult koostöös teiste ministeeriumide ja ametitega, ekspertide poolt põhjalikult kaalutud info pealt.

Kaks kohalikku peatust

Kui asetada uued trassialternatiivid inimkeskkonna perspektiivi, siis plaanitud raudteekoridor jääb valdavalt riigimaadele – eelistatuima trassi piirkonda jääb analüüsi kohaselt viis elumaja ning kümmekond abihoonet. Suure sammuna saavad uuendatud lahendusega täpsemalt paika ka kaks kohalikku peatust ning seda just piirkonna inimeste poolt soovitud asukohtadesse – Surjule ja Häädemeestele. Mõlema peatuse n-ö haardeulatuses elab kokku pea 6000 inimest, nii et positiivne mõju on märkimisväärne. Koos Surju peatusega saab loodetavasti uueks ka Reiu jõe sild, mida sealsed elanikud väga ootavad.

Raudteetrassi projekt ise on kavas valmis saada järgmise aasta lõpuks, mis tähendab, et  2025. aastal on võimalik ehitamisega alustada. Seni vältav keskkonnamõjude analüüsi uuendamine ei ole Rail Baltica ehitustöid ega valmimistähtaegu lõppkokkuvõttes mõjutanud. Lõuna-Pärnumaa lõik oli ka algselt plaanitud viimase etapina ning hetke tööde tempo võimaldab kogu projekti valmimisel ajakavas püsida.

Lõuna-Pärnumaa lõigu KMH eeldatav ajakava

  • 2023 I kvartal

            Natura ja KSH aruannete hindamine ja trassialternatiivide võrdlus

  • 2023 II kvartal

            Eelistatuima trassi väljaselgitamine

  • 2023 II pool

            Avalikud arutelud ning aruannete täiendamine

  • 2024 I pool

            Keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiitmine ja planeeringu kehtestamine