Mitu aastat kestnud ettevalmistuste jooksul on tehtud vigu, mille tõttu on võinud jääda mulje, nagu ei oleks teave Rail Baltica kohta avalik. Ometi on lugematu arv dokumente kõigile kättesaadavad, kirjutab Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave.

Mul on hea meel lugeda hiljuti Rail Balticu seaduse tühistamist nõudvale avaldusele alla kirjutanud Jaak Jõerüüdi soovi saada Eestile kasulik ja hea raudtee. Võin kinnitada, et see on ka kõigi nende sadade inimeste siiras tahe, kes on Rail Baltica planeerimise ja ehitamisega kaudsemalt ja lähemalt seotud.

Pärast kaks päeva kestnud rahvusvahelist konverentsi Rail Baltica Global Forum, kus olid kohal eri elualade esindajad alates Euroopa Komisjoni ametnikest kuni raudtee elektrifitseerimisele spetsialiseerunud ettevõtjateni, tahaksin haarata kinni heast võimalusest avada projekti väidetava läbipaistmatuse teemat.

Jah, projekti mitu aastat kestnud ettevalmistuste jooksul on tehtud vigu, mille tõttu on võinud jääda mulje, nagu ei oleks teave Rail Baltica kohta avalik. Ometi on lugematu arv dokumente kõigile kättesaadavad.

Rail Baltica kohta leiab päevakajalisemat infot näiteks Rail Baltic Estonia kodulehelt. Huvilised saavad sealt vastuse sageli esinevatele küsimustele, infot trassikoridori kohta ning viiteid ilmunud temaatilistele artiklitele, uudistele ja analüüsidele, sh tasuvus- ja riskianalüüsile.

Samuti toimib endiselt maakonnaplaneeringute jaoks loodud lehekülg, kus on koos kõikide lisadega sadade lehekülgede kaupa keskkonnamõjude strateegilise analüüsi dokumente koos avalike arutelude dokumentide, planeeritud jätkutegevuste, detail- ja maakonnaplaneeringute infoga jpm. Tervikprojekti teave on leheküljel railbaltica.org. Julgustan neid kanaleid kasutama.

Maakonnaplaneeringute koostamise ajal toimus kolmes raudteetrassi maakonnas kokku 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 inimest. Ära kuulati kõik kohalikud omavalitsused ja kohale saabunud inimesed. Lõplik raudteetrass sündis keskkonna ja meie inimeste huve arvestades lugematute kompromisside tulemusena. Joon on väga kaugel joonlauaga tõmmatust. Selles saab veenduda igaüks, kes vaatab kaardil kulgevat trassi suuremas mõõtkavas. Nimetatu on hõlpsasti leitav Maa-ameti kodulehe rubriigist „Kiirelt kätte“ – „Rail Baltic“.

5 miljardi euro suuruse rahvusvahelise taristuinvesteeringu planeerimine on nüansirikas protsess, mille käigus tekib üüratus koguses dokumente. Kõiki planeerimisel vajalikke dokumente ei saa õiglase hankeprotsessi huvides avalikult internetiavarustesse üles riputada. Lisaks hakkab uus raudtee konkureerima teiste transpordiliikide ja ettevõtetega, mis tähendab, et näiteks äriplaanis, mida koostama hakatakse, on osi, mis ei saa olla avalikud. Kuid need on üksikud erandid.

Rail Baltic on projekt, mis on juba iseenesest avalikkuse suurema tähelepanu all. Me ei taha ega saa endale lubada seda, et hoiame teavet põhjendamatult ainult endale.

Riiklikku taristuprojekti ei ole tänapäeval võimalik teostada hämaralt ega ebaselgelt. Avatud suhtlus ja huvirühmade kaasamine peab toimuma igal sammul praegu ja tulevikus. Aktiivselt küsimusi esitav kodanikuühiskond on aidanud meil projekti Eestis väga põhjalikult tutvustada ja viia see peaaegu igasse kodusse. Teame, et Lätis ja Leedus on teadlikkus projektist tunduvalt väiksem.

Me ei ole teinud kõike kaugeltki mitte täiuslikult. Meie meel on aga alati avatud mõtteile, kuidas tegutseda veel paremini ning teha nii, et võimalikud hirmud ja mured, mis on selle uue suurobjektiga seotud, saaksid ammendava vastuse.