Märtsis ja aprillis läbi viidud arvamusuuring kinnitab, et Eesti inimeste toetus Rail Baltica raudteeprojektile on püsinud kõrgel kriisi kiuste. Kiirel raudteel ja selle arendamisel on Eestile positiivne mõju, märgib 67% vastanutest.

Värskeima arvamusuuringu järgi toetab Rail Baltica rajamist 62 protsenti Eesti elanikkonnast, ei toeta 26 protsenti ja kindlat seisukohta ei oma 12 protsenti vastanutest.
Toetus Rail Balticale on viimase aasta vältel püsinud stabiilselt kõrgena, olles kolme järjestikuse uuringu põhjal üle 60 protsendi.

Avaliku arvamuse uuringus osalenutest 55% märkisid, et peavad raudteeprojekti puhul otsesest rahalisest tasuvusest tähtsamaks raudteeühenduse sotsiaalmajanduslikku kasu tulevikus. See näitab, et inimesed oskavad tulude poolel näha ka ajavõitu reisimisel, puhtamat looduskeskkonda ja liiklustiheduse vähenemist maanteedel . Rahalist tasuvust peavad olulisemaks 18% vastanutest.

Stabiilselt kõrgena püsib ka nende inimeste hulk, kes leiavad, et Rail Baltical on Eestile positiivne mõju – 67% hindab projekti mõju Eestile väga või pigem positiivseks.

„Rail Baltica mõju Eestile saab olema tervikuna kindlalt positiivne, vähendades transpordisektori ökoloogilist jalajälge ning võimaldades kiiret ja turvalist ühendust Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel. Mõistan, et nii suure projektiga kaasneb kohati ka omajagu teadmatust, kuid näeme, et inimeste üldine meelestatus on loodavate võimaluste suhtes jätkuvalt positiivne,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.  Tema sõnul on viimastel kuudel Rail Baltica arendamine jõudsalt edasi liikunud. „Eestis käib kogu põhitrassi ulatuses projekteerimine, samuti projekteeritakse täna nii Ülemiste kui Pärnu rahvusvahelisi reisiterminale. Käesoleva aasta teisest poolest hakkame järjest kuulutama välja erinevate raudteega ristuvate rajatiste ehitushankeid,“ selgitas Grünberg.

51% küsitletutest on seisukohal, et kohalik liiklus tõstab RB regionaalset väärtust ja paneks neid endidki rongiga sõitma. Veerand vastajaist on seisukohal, et kohalik liiklus on küll kasulik, kuid ise seda ei kasutaks, sest raudtee ei jää elukoha lähedale. Vaid 8% vastanutest leiab, et kohalik rongiliiklus ja peatused ei ole RB trassil vajalikud, 17% ei oma selles küsimuses kindlat seisukohta. Rail Baltica projekti hetkel mitte toetavatest inimestest pea 20% on valmis meelt muutma, kui kohalike peatuste rajamise osas oleks olemas kindel otsus.

RAIT Faktum & Ariko on elanike meelestatust ja teadlikkust Rail Baltica projektiga seoses uurinud sarnasele metoodikale tuginedes alates 2016. aasta sügisest. Värske küsitlus viidi läbi 1019 Eesti elaniku seas 23. märtsist 6. aprillini.

Arvamusuuringu kokkuvõte on leitav SIIT. Võrdlevat infograafikut näete SIIT.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.